Keemia aluste KT3
Hapnik O2- litosfääris kõige levinum keemiline element, atmosfääris 23,10 massi-%,
hüdrosfääris elementidest esikohal. Maa kui terviku massist on O teasel kohal.
Kuulub rohkem kui 1400 mineraali koostisesse, on elusaine põhielement ja
inimorganismis on seda 61,4%. Hapnikku toodetakse nagu lämmastikkugi veeldatud
õhu fraktsioneerival destillatsioonil. Puhast O2 saadakse vee elektrolüüsil. Vee
elktrijuhtivust suurend elektrolüütide (happed, alused, soolad) lisamisega.
2H2O2H20O2. Laboris kasut hapniku saamiseks hapnikurikaste ainete lagundamist
kuumutamisel: 2KMnO4K2MnO4+MnO2+O2 (kaaliumpermanganaadist) või
2H2O22H2O+O2 (vesinikperoksiidist toatemperatuuril).
Esineb kolme stabiilse isotoobina, väga elektroneg element, värvusetu, lõhnatu, vees
vähelahustuv gaas, tugev oksüdeerija, mis reageerib otseselt peaaegu kõikide
metallide ja mittemetallidega.
Hapnikku kasutatakse terasetööstuses, keevitamisel, meditsiinis. Kõrgahjuprotsessis
malmi tootmisel