ho- normaalsügavus-ühtlase voolu sügavus. Põhivalem on Chezy valem kus I=io, K=CAR- vooluhulgamoodul. Q=CARio=Kio. Ristlõige võib olla mitmesugune: ristkülik, kolmnurk, poolring, parabool, trapets, liitprofiilid. Rennid tehakse betoonist, puidust jm. Kanalis torud ja dreennid on ka avasängid-on vabapind ja voolamine raskusjõu toimel. Trapetslõige: A- elavlõige A=bh+mh2= h2(+m), kus b-põhja laius, h-vee sügavus, m-nõlvustegur, -ristlõike lamedus. =b+2h1+m2 = h(+21+m2)-märgpiire, R=A/=h*(+m)/(+21+m2)- hüdrauliline raadius, B=b+2mh=h(+2m)-pealtraadius. Kolmnurkne lõige b=0, ristkülikuline m=0. Nõlvustegur m sõltub nõlva kõrgusest ja pinnasest, võetakse tabelist. Ruutparabool B=22ph, A=2/3*hb, =B, R=2/3*h. Liitprofiil koosneb erinevatest ristlõikedest, mis arvutatakse eraldi. 2.Hüdrauliliselt soodsaim ristlõige: niisugune ristlõige, mis laseb läbi suurima vooluhulga teatud kareduse, pindala ja sängi langu juures
3) Diagonaalide kandevõime Leiame vajalikud suurused: Teras 1 127 10 f y 0 t 0 10 4 beff,1 = b1 = 80 = 32 mm; b0 /t 0 f y1t1 100 4 4 10 f y 0 t 0 10 4 beff,2 = b2 = 70 = 37,3 mm; b0 /t 0 f y 2 t 2 100 4 3 Diagonaalide kandevõimed leiame valemiga: N1,Rd = f y1t1 (2h1 - 4t1 + b1 + beff ,1 ) = 355 4 (2 80 - 4 4 + 80 + 32) 10 -3 = 363,5 kN > > N1,Ed =192,0 kN; N2,Rd = f y 2 t 2 (2h2 - 4t 2 + b2 + beff , 2 ) = 355 3 (2 70 - 4 3 + 70 + 37,3) 10 -3 = 250,6 kN > > N2,Ed =167,7 kN. Seega on mõlema diagonaali kandevõime sõlmes tagatud. 4) Vöö liitepinna läbistuskandevõime
annaabi.ee 
