Kuivas õhus katub raud musta segaoksiidi kihiga(rauatagiga), mis kaitseb rauda edasise oksüdeerumise eest ( näiteks sepistatud raudesemed). 3Fe+2O2 -> Fe3O4 Aktiivse etallina reageerib raud lahjendatud hapetega: Fe+2HCl -> FeCl2 + H2 Raua tootmine Raud redutseeritakse maagist CO (süsinikoksiid, vingugaas) abil. Fe2O3+3CO -> 2Fe + 3CO2 Fe +3elektroni -> Fe (redutseerub) Co 2elektroni -> C (oksüdeerub) Raua sulamid Teras on raua sulam süsinikuga, mis sisaldab alla 2% C (süsinik). Teras on hästi sepistatav sulav. Malm sisaldav 2-5% C. Malm on rabe, ei ole sepistavad. Malmesemed valatakse sulametallist.
; prootonite arv; elektronide arv; tuumalaeng Na massiarv;aatomimass 23 Prooton+neutron=massiarv (A) Perioodi nr. näitab elektron kihtide arvu. Et teada saada, palju on igal elektronkihil elektrone, leiame valemist 2n², kus n on kihi nr. alates tuumast. Alates neljandast perioodist tuleb eelviimase kihi elektronide arvu leidmiseks liita kokku kirjapandud elektronide arvud ja lahutada saadud summa elektronide koguarvust. B-rühmal on viimasel kihil alati 2elektroni. 8.Elektronskeem väljendab elektronide jaotumist elektronkihtidele. 3 1) Leiame perioodilisustabelist Na järjenr.: see annab prootonite ja elektronide arvu aatomis 2) Perioodi nr. annab elektronkihtide arvu. Na asub 3.perioodis, seega on tema aatomis 3 elektronkihti. Kihid tähistame skeemil kaarekestena. Elektronskeem algab elemendi sümboli ja tuumalaengu märkimisega.
J(-I) > -2 elektroni > oksüdeerumine > J(0) 2 3 =6 N(V) > +3 elektronid > redutseerumine > N(II) 3 2 9 0 I V II II II II V II I -II 3Zn + 8HNO3 > 2NO + 3Zn(NO3)2 + 4H2O Zn(0)> -2elektroni > oksüdeerumine >Zn(II) 2 3 N(V) > +3elektroni > redutseerumine > N(II) 3 2 -III I 0 I -II I 0 I -I I -II 2NH3 + 3Br2 + 6NaOH > N2 + 6NaBr + 6H2O Br2(0) > +1elektron > redutseerumine >2Br(-I) 1 3 1
annaabi.ee 
