g/kg). Mürgistuse piiramiseks kasutatakse etanooli, mis toimib maksaensüümidele konkureeriva inhibiitorina, suurema afiinsuse tõttu jääb metanool lagundamata ning eritatakse neerude kaudu. Põleb mittehelenduva sinkja leegiga. BUTANOOL butüülalkohol, C4H9OH, iseloomuliku lõhnaga värvuseta vedelik. On olemas neli butanooli isomeeri: 1) normaalne butüülalkohol CH3CH2CH2CH2OH. 2) Sekundaarne butüülalkohol CH3CH2CHOHCH3 3) 2metüül1propanool ehk isobutüülakolhol (CH3)2CHCH2OH 4) 2metüül2propanool ehk tertsiaarne butüülalkohol (CH3)3COH. Butanooli saadakse süsivesikuid kääritades, buteeni hüdraatides, oksosünteesi rakendades ning etanaalist ja naftagaasi butaanbuteenifraktsioonist. Teda tarvitatakse floteerimisreagendina ning lakkida ja etüültselluloosi lahustina ta kuulub puskariõli koositsse. FÜÜSIKALINE OLEK; VÄLISKUJU: Värvitu, kollane või heleroosa kristalne iseloomuliku lõhnaga. FÜÜSIKALISED OHUD: Aur on õhust raskem.
CH3 CH3 CH CH2 OH CH3 C OH CH3 CH3 4. Rajage põhjendus alkoholide võimele moodustada omavahelisi vesiniksidemeid, mis puudub alküülhalogeniididel. 5. a) CH3CH2OH kt° 78 °C, CH3OCH3 kt° 23 °C b) (CH3)2CHCH2OH kt° 131 °C, (CH3)2CHOCH3 32 °C Kuna isomeeride molekulmassid on võrdsed, ei peaks nende keemistemperatuurid palju erinema, kuid alkoholide molekulid on omavahel seotud vesiniksidemetega, mistõttu nende keemis-temperatuurid on umbes sada kraadi (!) kõrgemad kui vastavatel eetritel. 6. CH3 CH2 CH2 O H H H O O
annaabi.ee 
