esindajadest.peaministriks Püts,asetäitja Vilms. Eesti iseseisvuse I ohver Johan Muischneek Saksamaa revolutsioon nov alguses viiv keisri Kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomisele. Uus valitsus kirjutas 11nov 1918 alla Compiegne/i Vaherahule.11nov1918 Johan pitka ja kindral ernst Põdder põranda all loodud eesti kaitseliit. Vbadussõda 28nov1918Punaarmee rünnakuga Narvale .Pürast I kallaletungi tagasilöömist Asusid saksa väed Narvast lahkuma.29nov marssis Punaarmee narva sisse. Eesti töörahva kommuun-enamlaste sõnul iseseisev riik Selle iseseisvumist tunnustas aga venemaa,eesotsas seisis Jaan anvelt.Kommuun jätkas saksa okupatsiooni tõttu Katkenud enamlaste poliitikat,natsioloseriti suurettevõteid Ja panku ning moodustati põlumajanduslikke ühisettevõteid. Eesti vabarigi sõjalise ebaedu põhjus:vastase ülekaal, Rahva meeleolu.valitsusel polnud kedagi punaarmeele Vastu saata
9Ajalugu. II. semester. LK.254-274. Vabadus sõda 28nov. 1918a - 3jaanuar. 1920a. 19 veebruaril 1918a Saksamaa kapituleerus. Nõukogude venemaa tühistas seejärel eesti rahulepingu ning alustas Sakslaste poolt hõivatud alade tagasi võtmist. 1918a novembris koondas puna armee suured jõud Narva alla. 28 nov. algas Eesti vabadus sõda enamlaste väed vallutasid Narva. 29nov. kuulutati narvas välja Eestitöörahvakommuun. Seda tehti selleks et kujutada mitte sõjana Nõukogude venemaa ja Eesti vahel vaid kodusõjana Eestikodanluse ja töörahva vahel. Eestitöörahvakommuun allus täelikult Moskvale. 1918a. Dets. Toimus punaarmee kiire edasitung Eesti pinnale. Enamlaste kätt e langesid Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu põhja eestis ja Võru, valga, Tartu ja mõisakyla eestis. Rinne oli ähvardavalt Paidele, Põltsamaale, Viljandile ja Pärnule
annaabi.ee 
