Litosfäär
Ning jaguneb ookeaniliseks maakooreks (moodustub maailmamere põhja,
koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku basaltse magma
tardumisel) ja mandriliseks maakooreks (koosneb tard, sette ja moondekivimitest).
Kuni 2900 km sügavusel kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev vahevöö. Selle ülaosas asub astenosfäär
(basaltse magma tekkepiirkond). Maakoor + astenosfääri peale jääv vahevöö = litosfäär.
Maa tuum paikneb 29006400 km sügavusel, jaguneb vedelaks välis ja tahkeks sisetuumaks.
Suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse, väiksema tihedusega massid aga maapinna suunas. Selle
tõttu tekivad vahevöös soojuslikud konvektsioonivoolud. Tänu sellele tõusevad vahevöö sügavusest üles kuumad
kivimmassid, ülaosas toimub kivimi mõningane ülessulamine. Astenosfääri kivimmassid võivad külgsuunas plastiliselt
voolata see väljendub litosfääri laamade horisontaalsuunalise triivina.
annaabi.ee 
