• Osalised: Eesti, Vene SFNV, Landeswehr Okupatsioonid Esimene Saksa 1917– 1918, Esimene Nõukogude 1918–1919, Teine Nõukogude 1940– 1941, Teine Saksa 1941– 1944, Kolmas Nõukogude 1944–1991 Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Eestlaste_muistne_vabadusv%C3 %B5itlus http://et.wikipedia.org/wiki/Liivi_s%C3%B5da http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi-Poola_s%C3%B5da_ %281600%E2%80%931611%29 http://et.wikipedia.org/wiki/Vene-Rootsi_s%C3%B5da_ %281656%E2%80%931658%29 http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hjas%C3%B5da http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabaduss%C3%B5da http://histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&lang=est Töö käigus oli külastatud Eesti ajaloomuuseum Täname tähelepanu eest!
Karli kaaskonda kuulusid muuhulgas suurte sõjakogemustega Karl Henriksson Horn, hertsogi poeg Carl Carlsson Gyllenhielm, krahv Magnus Brahe ning Nils Turesson Bielke. Rootsi laevastikku ja ühtlasi ka kahurväge juhtis admiral Joachim Scheel, kes pidi laevadega Tallinnast Pärnu alla suurtükke viima. Poola väed olid paigutunud linnustesse, Jürgen Fahrensbach asus 750 jalaväelase ja 2000 ratsanikuga Rencēnis.“ (http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi-Poola_s%C3%B5da_%281600%E2%80%931611%29) (05.06.2015) 1.3. Liivi sõda „Liivimaa sõda või Liivi sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevuse ühisnimetus. Liivimaa sõja üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Ivan IV valitsetav Moskva tsaaririik ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivimaa ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad
· Võim jäi endiselt kohaliku aadli kätte · Riik üritas reduktsiooniga kärpida · Tulemuseks terav võimuvõitlus ja opositsioon · Kuningat esindas asehaldur · Maa jagunes ametkondadeks ja vakusteks · Talurahva olukord paljuski kergem · Äraelamine oli etem · Koormised sarnaselt mandrile aga rasked · Olulisim muudatud Kuressaare saamine linnaks 1563 FAKTID: Poola-Rootsi: http://et.wikipedia.org/wiki/Poola-Rootsi_s%C3%B5da_%281600%E2%80%931611%29 1588. aastal valiti Rootsi prints Sigismund Zygmunt III Waza nime all Poola kuningaks. Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust Linköpingi riigipäeval andsid Rootsi riigi seisused nõusoleku sõjaks Poolaga. Käimasoleva Ingeri ja Vene-Poola sõja tõttu kaldus Rootsi ja Poola tähelepanu Liivimaalt eemale, ning sisulist sõjategevust Liivimaal enam ei toimunud. Tallinnast alustanud väe eesotas oli Karl isiklikult. Tema ratsaväge juhtis Otto von
annaabi.ee 
