Lisaks päevade erinevale pikkusele tingib talve ja suve erinevust asjaolu, et päikese kiired langevad maale suvel maapinna suhtes suurema nurga all, mistõttu saab suvel maapind ajaühikus rohkem päikeseenergiat kui talvel, mil päikesekiired hajuvad langedes maapinnale libamisi. Kuu tähtsaimad karakteristikud on: kaugus Maast * keskmine 384 399 km, * lähim 362 000 km, * suurim 405 400 km kiirus orbiidil 1,02 km/s, tiirlemisperiood 27,321582d = 27d7h43min6s, pöörlemisperiood 27,321582d = 27d7h43min6s, sünoodiline periood (faaside kordumise periood) 29,530589d = 29d12h44min2,9s, läbimõõt * keskmine 3 474,20km = 0,273 Maa läbimõõtu, * ekvaatoril 3 476,28km = 0,273 Maa läbimõõtu, * poolustel 3 471,94km = 0,273 Maa läbimõõtu, mass 7,35∙1022 kg = 0,0123 Maa massi, tihedus 3,35 g/cm3, raskusjõud pinnal 0,1654g (gkuu=1,622 m/s2), paokiirus 2,38 km/s, pinnatemperatuur (ekvatoriaalpiirkonnas) * keskmine -53°C,
meridiaani mõõdetuna. Maa pöörlemistelg moodustab tiirlemistasandiga 23,4° nurga (23°24’ ≈ 0,4084π rad). 6.2. KUU Kuu on Maale ainus looduslik kaaslane ning kõige lähem taevakeha. Kuu tähtsaimad karakteristikud on: kaugus Maast keskmine 384 399 km, lähim 362 000 km, suurim 405 400 km kiirus orbiidil 1,02 km/s, tiirlemisperiood 27,321582d = 27d7h43min6s, 22 pöörlemisperiood 27,321582d = 27d7h43min6s, sünoodiline periood (faaside kordumise periood) 29,530589d = 29d12h44min2,9s, läbimõõt keskmine 3 474,20km = 0,273 Maa läbimõõtu, ekvaatoril 3 476,28km = 0,273 Maa läbimõõtu, poolustel 3 471,94km = 0,273 Maa läbimõõtu, mass 7,35·1022 kg = 0,0123 Maa massi,
annaabi.ee 
