Virginia Woolf referaat
kohtumishetkest alates õdede mõju alla. "Kui nad seisid seal valgetes kleitides, päevavarjud
käes, oma ilus nii peente ja ahvatlevatena, siis ei saanud teisiti, kui lihtsalt neisse armuda,"
tunnistab ta oma memuaarides. Juba 1908. aastast hakkasid teda huvitama võimalused
romaanivormi reformimiseks, eesmärgiks haarata paremini neid elu aspekte, mille viktoriaanlik
maailmatunnetus oli kõrvale heitnud.
Juba 27aastasele Virginiale hakati häirivalt tihti mainima, et oleks viimane aeg abielluda, muidu
jääb ta vanatüdrukuks. Parasjagu oli naise ilust ja intelligentsist tugevalt sisse võetud kirjanik ja
kriitik Lytton Strachey, kuid segaduses oma tunnete pärast, tühistas end homoseksuaalseks pidav
mees järgmisel päeval kihluse.
Virginia ütles haigetsaamist varjates, et ta polnud nagunii armunud. Valurahaks saadud 2500