pole vastastikmõju. Ideaalse gaasi mudel sisaldab kõike seda üldist, mis on omane kõikidele gaasidele. Mida hõredam ta on, seda paremini vastab ideaalse gaasi tasemele. Reaalsel gaasil kõik vastupidi. 18. Temperatuur. Erinevad temperatuuriskaalad. Temperatuur iseloomustab keha soojusastet; osakeste kineetilist energiat. Temperatuuri saab mõõta Celsiustes või Kelvinites. 19. Absoluutne nulltemperatuur. Seos Celsiuse ja Kelvini temperatuuri vahel. Absoluutne null = -273oC. Seos Celsiuse ja Kevinite vahel: T = t + 273K 20. Isoprotsessid. Isobaarne – rõhk konstantne; temp. ja ruumala on võrdelises seoses. p = T/V Isokoorne – ruumala konstantne; temp. ja rõhk on võrdelises seoses. V = T/p Isotermne – temp. konstantne – ruumala ja rõhk on pöördvõrdelises seoses. T = pV 21. Töö gaasi paisumisel. Sõltub temperatuurist. Madalamal temperatuuril peab vähem (väiksema energiahulgaga) tööd tegema, sellest tuleb „kasulik töö“
võimalik looduses saavutada. Sellest madalamat temperatuuri pole võimalik saavutada, sest kui molekulide kineetiline energia võrdub nulliga, ei saa keha enam jahutada. Tegelikult pole võimalik saavutada ka absoluutset nulltemperatuuri. Madalaim tänapäeval saavatatud temperatuur on kümnetuhandik kraadi üle absoluutse nulli. Absoluutseks nulliks loetakse 0K, mis võrdub 273oC Kelvini ja Celsiuse skaala vahel kehtib seos: T = t + 273 T temperatuur Kelvini skaalal 1K t = T 273 t temperatuur Celsiuse skaalal - 1 oC * KAPILLAARSUSE-MÄRGAMISE MUDEL Märgamine on nähtus, mis seisneb vedeliku pinna kõverdumises vedeliku ja tahkise kokkupuutepinna läheduses. Märgava vedeliku korral on molekulaarjõud vedeliku ja tahkise molekulide vahel suuremad kui vedeliku enda molekulide vahel
Kui reaktsiooni Gibbsi energia on negatiivne, toimub reaktsioon saaduste suunas, kui positiivne, siis lähteainete suunas ning kui Gibbsi energia on 0, siis reaktsioon on jõudnud tasakaaluolekusse ning reageerimine lõppeb. 2) Kõik protsessid liiguvad töö käigus korrapäratuse (entroopia) suunas ja kaotavad osa energiast soojusena. 3) Teoreetiline seisund, kus üldse tööd teha ei saa, ükski osake ei liigu. Absoluutne 0 = -273oC *99% elusloodusest koosneb 4 keemilisest elemendist: C, H, O, N – seepärast nimetatakse neid põhielementideks. Inimesest moodustavad need 95%. VESI Anorgaaniline aine. 2/3 vett saame joogiga ja 1/3 toidust. Vett kaotame uriiniga, väljahingamisel ja naha kaudu. 65% on meeste keha veesisaldus (naistel 50%, sest rasvasisaldus suurem). Ajukoes on kõige rohkem vett, luukoes (hamba emailis) kõige vähem. Vesi võib kehas olla: rakusisene, rakkudest väljas pool, plasma (vere vedel osa)
annaabi.ee 
