Analüütiline keemia
Lora Sulg, Proviisor II, sügis 2010
Ajalooliselt vanem on aatomemissioonspektromeetria, kus kõrge temperatuuri mõjul elementide
aatomid lähevad gaasifaasi ja ergastuvad.
Kuna temperatuur mõjutab suhteliselt rohkem ergastatud aatomite hulka, on leegi temperatuuri
stabiilsus eriti kriitiline antud meetodi korral.
Näiteks Na puhul suureneb leegi temperatuuri muutumisel 10K võrra (2600K -> 2610K) ergastatud
aatomite arv proovis 4% võrra, samal ajal on ergastatud aatomeid vaid 0,02% aatomite koguarvust.
Klassikalisel meetodil kasutatakse proovi atomiseerimiseks gaasilise kütuse põletamisel saadavad
energiat, enamlevinud on segud.
Õhk-atsetüleen (põlemistemperatuur 2250oC) (õhuhapnik on oksüdeerijaks) või
N2O-atsetüleen (2955oC) (kui on vaja kõrgemaid temperatuure).
Uuritav aine pihustatakse tavaliselt vesilahusena leeki. Nebuliseerimine ehk udustamine.
annaabi.ee 
