ja suurusega agregaatidest. Mullastruktuursus võib olla üksikteraline, sõmeraline, pankjas, tolmustunud. Mikroagregaadid -0,25 mm makroagregaadid 0,25-20 mm. Struktuuriagregaatide tekkimiseks on vaja: 1. rohkesti mineraalseid kolloide (liivsavi või savi lõimis) 2. piisavalt 2-, 3-valentseid katioone (Ca, Mg, Fe) 3. orgaanilist ainet Muldade füüsikalis-keemilised omadused: Kolloidid: Mulla füüsikaliskeemilised omadused seonduvad mulla KOLLOIDIDe (osake suurusega 1-250nm) olemasoluga, mis vette asetuna annavad kolloidlahuse (suspension ei lähe läbi filterpaberi). Kolloidide sisaldus mullas oleneb tema ibe- ja huumusesisaldusest, mida rohkem seda kolloidserikkam muld (savi- ja liivsavi mullad). Kolloidide rikkad on savimullad, vaesed liivmullad. Kolloidid jaotuvad: mineraalsed, orgaanilised ja orgaanilis- mineraalsed. Kolloidide ehitus: K iga osake koosneb paljude molekulide kogumist e mol agregaadist. K süsteemi tahke faas koosneb mitsellidest.
mis erinevalt vinüülplaadist algab keskilt. Info salvestatakse süvendite ja põhipinna abil. Lugemisel kasutatakse valgusallikana laserit, millest saadakse monokroomne valgus. Optilise süsteemi abil juhitakse valgus läbi plaadi aluse valgustpeegeldavale kihile. Kui kiir langeb põhipinnale või süvendi põhja, peegeldub see tagasi ja juhitakse detektorile. Kui laseri kiir langeb põhipinna ja süvendi üleminekule, läbib osa valgust 250nm pikema tee, mis on pool valguse lainepikkusest. Seega põhipinnalt peegeldunud valgus ja süvendist peegeldunud valgus on vastasfaasides ning summutavad teineteist (detektorisse jõuab 10% valgusest). Seda üleminekut loetakse väärtuseks 1. Kuna 2 üleminekut ei saa olla kõrvuti, kasutatakse EFM kodeerimisviisi (eight to fourteen modulation). Neljateistkümnest bitist piisab et moodusta 256 sellist koodi kus kahe ühe vahel on alati vähemalt 2 nulli
Viirustel puudub rakuline ehitus, see tähendab, et nad pole võimelised kasvama ja poorduma ning neil puudub isiklik ainevahetus. Oma valkude sünteesil kasutab viirus peremeesraku ribosoome. Viiruste suurus kõigub sõltuvalt liigist, suurtes piirides. Zoopatogeenide puhul jääb suurus vahemikku 12-400 mikrom. Viirused jaotatakse järgmistesse rühmadesse: 1) kepikujulised viirused tubakamosaiikviirus, tomatimosaiikviirus, pikkus keskmiselt 250nm; 2) kerakujulised ehk kokiviirused gripiviirus; 3) kuubikujulised ehk kuboidaalsed viirused osa neist põhjustab kanaarilindudel rõugeid. Harilikult 210-230 nm pikad; 4) spermatosoidikujulised viirused, bakteriofaagid; 5) niitjad vormid. Viirused jagatakse kolme suurde rühma: 1) Zoopatogeensed ehk inimesel ja loomadel parasünteesuvad viirused; 2) Fütopatogeensed ehk taimede viirused; 3) Bakteriofaagid ehk bakterite viirused.
Viirustel puudub rakuline ehitus, see tähendab, et nad pole võimelised kasvama ja poorduma ning neil puudub isiklik ainevahetus. Oma valkude sünteesil kasutab viirus peremeesraku ribosoome. Viiruste suurus kõigub sõltuvalt liigist, suurtes piirides. Zoopatogeenide puhul jääb suurus vahemikku 12-400 mikrom. Viirused jaotatakse järgmistesse rühmadesse: 1) kepikujulised viirused tubakamosaiikviirus, tomatimosaiikviirus, pikkus keskmiselt 250nm; 2) kerakujulised ehk kokiviirused gripiviirus; 3) kuubikujulised ehk kuboidaalsed viirused osa neist põhjustab kanaarilindudel rõugeid. Harilikult 210-230 nm pikad; 4) spermatosoidikujulised viirused, bakteriofaagid; 5) niitjad vormid. Viirused jagatakse kolme suurde rühma: 1) Zoopatogeensed ehk inimesel ja loomadel parasünteesuvad viirused; 2) Fütopatogeensed ehk taimede viirused; 3) Bakteriofaagid ehk bakterite viirused.
annaabi.ee 
