Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"2500km2" - 2 õppematerjali

Natur Estlands
13
ppt

Natur Estlands

· 318m Klima · -3,5º bis -7º C · 16º bis 18º C · Dezember ­ März · J anuar - März Flusse und Seen · 1450 · 88,8% · nur 45 · 7000 · nur 9 · 162km Inseln · 2,673km2 · 965km2 · 19km2 Wälder und Sümpfe · 47,6% · 50 J ahre · 165000 · 132 · 22,3% · 10000 J ahren Haanja Naturpark · 2500km2 · Suur Munamägi · Vällamägi · Rõuge mit Ööbiukuorg und Tindiorg · Kütiorg Suur Munamägi · 318m · Höchste inEstland als auch im Baltikum · Aussuchtsturm(346,7m ; 50km Radius) Ööbikuorg und die Seen von Rõuge · 10m längen und 52m tiefen · 7 Seen · Kahrilasee, Tõugjärv, Ratasjärv, Kausjärv, Rõuge Suurjärv, Liinjärv, Valgjärv

Keeled → Saksa keel
53 allalaadimist
HIINA
4
docx

HIINA

peamisi põhjuseid keskkonna hädade tekkimisel on Hiina poolne suur raiskamine. Põllumajanduslikel kaalutlustel juhitakse sageli vett suurtes kogustes kõrvale ning sellest tingituna kuivavad veekogud ära. Hiina 560-st jõest ähvardab 60-t kuivamine või nad ongi juba kuivanud. Hiina põhjaosas levivad kõrbed. Üha enam esineb ka liivatorme. Ligi pool Hiina territooriumist kannatab erosioonide käes. Kõrbestumine levib järk-järgult kaugemale idasse. Igal aastal hävib protsessi käigus 2500km2 põllumajanduslikku maad. Alates aastast 1950 on keskmine temperatuur Hiinas tõusnud 1,5°C ja Himaalaja liustikud sulavad. Liustike vesi toidab Kollast jõge. Halongi liustikud on viimase kolmekümne aastaga kaotanud 17% oma massist. Kollase jõe jalamil suureneb erosioon ja väheneb saagikus. Kohalik elanikkond (eriti talupojad) kannatavad veetaseme languse tõttu. Head ei ole lood ka joogi- ja põhjavee kvaliteediga. Kaks kolmandikku suurematest

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun