Planeet Uraan
Sarnaselt Jupiterile, on nad väga tumedad aga
koosnevad nagu ka Saturnil üsna suurtest osakestest, mille diameetrid ulatuvad kuni
10 meetrini ja lisaks peenikesest tolmust. Teatakse 11 rõngast, kõik väga ähmased.
Uraani rõngad oli esimesed, mis avastati pärast Saturni rõngaid. See oli
märkimisväärse tähtsusega, kuna sellest ajast alates me nüüd teame, et rõngad on
planeetide üldiseks (tavaliseks) tunnuseks, mitte üksinda Saturnile omane iseärasus.
Uraani raadius on 24500km (3, 8 Maa raadiust); mass: 8, 6 * 10 22 tonni (14, 5
Maa massi). Planeet tiirleb ümber Päikese üsna ringikujulisel orbiidil, kaugus
Päikesest on tal 2, 8 miljardit kilomeetrit (19, 2 a.ü.), tiirlemisperiood 84 aastat. Uraan
nagu Veenuski pöörleb vastupidiselt tiirlemise suunale, ümber oma telje teeb ta
pöörde umbes 16 tunniga. Uraani ekvaatori kalle orbiidi tasandiga on 82°.
Uraani kaaslasi on praegu teada 15. On tõenäoline, et seal on veel mitmeid