E.Kyrö(1993) sõnul on osooni molekul tunduvalt ebastabiilsem kui hapniku molekul. Teda mõjutab ka lähiinfrapunane kiirguskvant, mille lainepikkus on väiksem kui 1200 nm. Seega võib öelda, et samal ajal kui ultravioletne kiirgus lõhub hapniku molekuli , lõhub ta ka osooni molekule. Toimub vastassuunaline fotodissotsiatsioon. E.Kyrö(1993) andmeil , kujutas esimesena Chapman 1930 -ndail seda dünaamilist protsessi järgnevalt. O2 + hv -> O + O lainepikkus on väiksem kui 243nm (1) O+ O2 +M -> O3 +M M=N2 või O2 (2) O3+ hv -> O2 + O lainepikkus on väiksem kui 1200nm (3) O2 + O -> O2 + O2 (4) Ultraviolettkiirgus seab endale ise atmosfääris tõkke ette. Kuna osooni hävimisel (reaktsioon 3) , neeldub ka nähtavat ja eriti intensiivselt lähiinfrapunast kiirgust moodustub umbes 50 km kõrgusel suhteliselt kõrge temperatuuriga (üle 0 kraadi) kiht. Eerme(1993) sõnul langevad temperatuuri negatiivsed hälbed stratosfääris kokku negatiivsete hälvetega osooni
E.Kyrö(1993) sõnul on osooni molekul tunduvalt ebastabiilsem kui hapniku molekul. Teda mõjutab ka lähiinfrapunane kiirguskvant, mille lainepikkus on väiksem kui 1200 nm. Seega võib öelda, et samal ajal kui ultravioletne kiirgus lõhub hapniku molekuli , lõhub ta ka osooni molekule. Toimub vastassuunaline fotodissotsiatsioon. E.Kyrö(1993) andmeil , kujutas esimesena Chapman 1930 -ndail seda dünaamilist protsessi järgnevalt. O2 + hv -> O + O lainepikkus on väiksem kui 243nm (1) Equation 1 O+ O2 +M -> O3 +M M=N2 või O2 (2) Equation 2 O3+ hv -> O2 + O lainepikkus on väiksem kui 1200nm (3) Equation 3 O2 + O -> O2 + O2 (4) Equation 4 Ultraviolettkiirgus seab endale ise atmosfääris tõkke ette. Kuna osooni hävimisel (reaktsioon 3) , neeldub ka nähtavat ja eriti intensiivselt lähiinfrapunast kiirgust moodustub umbes 50 km kõrgusel suhteliselt kõrge temperatuuriga (üle 0 kraadi) kiht. Eerme(1993) sõnul langevad temperatuuri
annaabi.ee 
