Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni
võitlustandriks Rootsile ja Venele, samal ajal ka katoliku ja ortodoksse
usu vahel. Võitlus Soome pärast kestis ligi 600 aastat. Rootslased katsusid
koos soomlastega levitada katoliku usku ka idapoolsetele soome
hõimudele, kuid Neeva jõe ääres lõid novgorodlased läänepoolsed
ristisõdijad tagasi. Samal ajal tungisid Venemaale mongolid ( tatarlased ),
tugev ja metsik rahvas idast, vallutasid maa ja hävitasid Kiievi vürstiriigi.
Mongolid-tatarlased jäid Venemaal valitsema 240ks aastaks. Venemaa
sidemed Lääne ja Bütsantsiga katkesid.
1242.a. üritasid ordurüütlid koos eesti, läti ja liivi abivägedega
tungida Venemaale, et laiendada ordu ja katoliku kiriku võimuala.
Otsustava lahingu Peipsi jääl võitis Novgorodi vürst Aleksander Nevski.
1256.a. ehitati Narva jõe läänekaldale tugeva Hermanni kindluse, et
idapiiri kindlustada.
1262.a. hävitasid venelased Tartu linna, kuid ordu ja piiskopi väed
vallutasid selle tagasi
annaabi.ee 
