Võrtsjärv
Väikse-Emajõe suudmest Vallapaluni Võrtsjärve idakaldal on valdavalt soiste metsade
vöönd.
Madalsoodes on ülekaalus kase-kuuse segametsad, nendevahelistel liivaaladel aga
männikud.
Rõngu jõest põhja poole jääb Valguta soo, mille kohati enam kui 5 m paksune
turbalasund on
tekkinud järvemuda ja lubja peale. Soo lõunaossa on polderkuivandusega rajatud
kultuurkarjamaad, aga keskossa Mustjärve äärsesse rabasse freesturbaväli. Mustjärv ise
(23ha) on koos lähima ümbrusega võetud kaitse alla.
5
Foto 2. Vaade Võrtsjärve lõunatipust Vooremäelt. J. Kaljuvee foto
Põhjaranniku ehk Kolga-Jaani paikkond jaguneb pinnaehitusest tulenevalt kaheks
erineva
maastikustruktuuriga osaks: idakirdes on Kolga-Jaani voorestiku ning lääneedelas Parika
soode ning järvetasandike maastik.
Foto 3. Kevadene üleujutus Võrtsjärve põhjarannikul Alam-Pedja kaitsealal. Foto autor
teadmata.
annaabi.ee 
