Saksamaa Suhteliselt erandlik on Saksamaa, kus 1990. aastate keskel viidi sisse kohustuslik pikaajalise hoolduse kindlustus. Hooldusravi vajajad saavad ise otsustada, kas soovivad toetust või teenuseid. Umbes 5% vanemaealistest on statsionaarsel hooldusel ja vähem kui 5% saavad koduhooldusteenuseid. Enamus teenusepakkujaist on kolmandast sektorist. 2005. aastal viidi pikaajalise hoolduse kindlustusmaksete süsteemi uuendus nimelt tõusis üle 23aastaste lastetute isikute makse lastega inimeste omast ligikaudu neljandiku võrra kõrgemaks. Soome Ravikindlustust rahastatakse tööandjate (1,6% või 2,85% (avalik sektor) palgafondist), töötajate (1,5% aasta maksustatavast sissetulekust) ja riigi sissemaksetest. Kuna tööandjate ja töötajate sissemaksetest ei piisa süsteemi ülalpidamiseks, on tulnud järkjärgult suurendada riigi osa. Olukorra parandamiseks kavandatud reformid toovad
Kolm hooaega hiljem jõudis N. Liidu võistkondlikel meistrivõistlustel 100 meetris esikolmikusse ning 11,6ga 100 meetris maailma edetabeli esikümnesse Liivia Härsing. Härsingu tulemuste nivoo ületamiseni jõudsid järeltulijad Eesti naiste kiirjooksus ümmarguselt 40 aasta hiljem. Korduvate saavutustega on seda suutnud alles meie tänane esisprinter Katrin Käärt. Eesti meessprinterid jõudsid ajalooliselt murranguni 2003. aastal. Argo Golbergi rekord 10,28 100 meetris koos kuni 23aastaste EMi hõbemedaliga on kahtlemata meie kiirjooksuajaloo hinnatavaim saavutus. Ka Euroopa 2002 aasta meistrivõistluste 10. koht 4x100 meetris rekordilise 39,69ga ja sama ajaga viies koht 23aastaste EMil olid tulemused, millest me põhjamaalastena ei söandanud hiljaaegu unistadagi. Tõkkesprindis on olnud suureks eeskujuks N. Liidu meistrivõistlustel medaleid võitnud Kalju Jurkatamm, kes oli tõkkejooksjana Eestis võitmatu üle 10 aasta (1961 1971) ning edukas ka
annaabi.ee 
