ja kõrgemaid riigiametnikke. Aga ta ei tohtinud kehtestada makse ilma generaalstaatide nõusolekuta. 1614. aastal saatis Luis XIII generaalstaadid laiali ning ei kutsunud neid kokku järgneva 175 aasta jooksul. Kuningas ise valitsemisasjadest ei huvitunud ja jättis need oma esimese ministri kardinal Armand de Richelieu hooleks. Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane peg Louis XIV. 1661. aastal otsustas 23aastaseks saanud Louis XIv hakata erinevalt oma isast ise valitsema ja riigiasju ajama. Ajalukku on läinud Louis XIVle omistatud ütlus "Riik see olen mina". Arvukas salapolitsei jälgis rahva meeleolu ning karistas karmilt kõiki kuninga tahte vastu väljaastunuid. Luis XIv valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks mitte ainult Prantsusmaal, vaid ka kogu Euroopas. ______________________________________________________________________________
tegelikult tegeles sel ajal valitsemisega kardinal Richelieu (Prantsusmaa peaminister). 1614 aastal olid viimast korda koos generaalstaadid (seisuste esinduskogu seisusliku monarhia ajal) pooleteise sajandi vältel. Järelikult sai valitseja teostada võimu ainuisikuliselt, ei pidanud generaalstaatide nõuannetega arvestama. Ka Louis XIV ajal valitses tema eest kardinal Mazarin, aga kui Louis XIV sai 23aastaseks (1661), siis hakkas ta ka reaalselt ise valitsema. Ta koondas kogu võimu enda kätte. Ka tema ei kutsunud kokku seisuste esinduskogu. 2) Louis XIII valitsusajal asuti rünnakule hugenottide vastu. Neilt võeti ära nende pealinn La Rochelle ja nende poliitilised ja sotsiaalsed eesõigused kaotati. Esialgu usuvabadus kui selline säilis (vähem kui sajandi), aga 1685. aastal jõuti nii kaugele, et igasugune usuvabadus Prantsusmaal kaotati, ainuke
annaabi.ee 
