ENSV sõjajärgsed aastad:poliitilised olud ja massirepresioonid
haldusjaotust. Aastatel 1944-1945 vähendati Eesti territooriumi:Leningradi oblasti külge liideti 3Narva
jõe taga asuvat valda ning vastloodud Pihkva oblasti koosseisu arvati veel suurem osa Petserimaast koos
Petseri linnaga.Senine Petseri mk kaotati ja sellest järelejäänud alad liideti Võrumaaga.Õgvendati ka Läti
piire,mille tagajärjel jäid mõlemad riigid ilma sõjalis-strateegilistest piirialadest.1945a jagunes Eesti
NSV 10mk-ks ja 236vallaks. Hiljem loodi omaette mk-dena juurde Hiiumaa,Jõhvi-ja Jõgevamaa.Lisaks
loodi valdades esmatasandi võimuorganitena külanõukogud.1950a vallad kaotati,sügiel viidi läbi
rajoniseerimine,mille käigus 13mk kaotati(Läänemaa,Harjumaa,Järvamaa,Virumaa,Saaremaa,
Pärnumaa,Viljandimaa,Tartumaa,Valgamaa,Võrumaa,Hiiumaa,Jõhvi mk,Jõgevamaa) ja nende asemele
moodustati 39maarajooni.Lühikest aega oli ENSV jaotatud 3ks oblastiks(1952-1953).
Relvastatud vastupanuliikumine
annaabi.ee 
