KESKKONNAOHTLIK AINE - ELAVHÕBE
Möödunud sajandeil oli kübarategijatel elavhõbedamürgistus kutsehaiguseks, sest
kübaravilti vormiti elavhõbedasoola lahusega. Mürgituse tunnuseks olid
tasakaaluhäired, värisemine ning arusaamatu ja seosetu jutt, unetus, higistamine ja
vaimne küündimatus. USAs nimetatakse iseloomulikku värisemist kübarategijate
linna järgi isegi Danburry vabinaks.
18. sajandi keskpaigast kuni 19. sajandi keskpaigani loputati elavhõbeda nitraadiga
(Hg(NO3)22H2O) loomanahkasid. See eraldas karvad naha küljest. Kuid see lahus ja
sellest tulevad aurud olid äärmiselt mürgised. See põhjustas värinaid, emotsionaalset
ebakindlust, unetust, nõdrameelsust ja hallutsinatsioone.1941 aastal keelati
elavhõbeda kasutamine nahatööstustes.
Rootsis puhtisid talunikud vilja orgaaniliste elavhõbedaühenditega, millest inimesed ja
loomad said raske mürgistuse. Nii aktualiseerus elavhõbeda mürgistusoht.