Individuaalsulud võivad paikneda nii hoones sees kui õuse Vasikate individuaalsulud valmistatakse plastikust, puidust või vineerist Kõige odavam ja käepärasem materjal on okaspuit, kõige kallim on plastik Mõned loomapidajad on kohandanud vasikate pidamiseks suured vedelikumahutid Ühissulus peab vasika kohta olema vähemalt 1,5m2 põrandapinda. Ühissulus pindala sõltub vasika massist: kuni 150 kg – 1,5m2, 150- 220kg – 1,7m2, üle 220kg 1,8m2 Värske koresööt ja allapanumaterjal peaks alati varuks olema (odra, kaera, nisupõhk) Uhte gruppi paigutatakse enam-vähem üheealised ja samasoolised loomad Noorloomade pidamiseks mõeldud hooned on üldjuhul puit- või teraskonstruktsiooniga kergehitised Väiksemate karjade korral peetakse noorloomi allapanukihil Suuremate karjade jaoks sobib kõige paremini puhkelahtristes pidamine
(R (R 70kg; T 98kg) 10. Jüri Puust 60kg;T /60,2kg/ SK Ramm 133kg 195,9 73kg) Juunioride arvestus I Andres Allsalu /78kg/ SK Ramm 235kg 291,8 (R 105kg; T 130kg) II Alvin Kask /79kg/ SK Atleticus 220kg 271,2 (R 95kg; T 125kg) III Aleksander Poljakov /72kg/ SK Edu 191kg 248,6 (R 83kg;T 105kg) 4. Nikolai Gratsov /61kg/ SK Edu 161kg 234,7 (R 71kg; T 90kg) 5. Martin Lind /76kg/ SK Jõud 162kg 204,5
56m 20.60m 21.29m 22.32m ---- ---- ---- ---- 6.5kg ---- ---- ---- ---- ---- 22.62m 22.81m 23.08m 22.76m ---- 7kg ---- ---- ---- ---- ---- ---- ---- ---- ---- 22.41m Standthrow 16.45m 16.80m 17.00m 17.35m 17.15m 16.70m 16.80m 16.40m 16.40m 17.00m Bench Press 189kg 200kg 210kg 213kg 215kg 3x195kg 2x200kg 220kg 3x205kg 3x212kg Back Squat 227kg 227kg ---- 253kg 3x227kg 3x227kg 2x237kg 250kg 5x227kg 5x240kg Power Clean 143kg 150kg 160kg 168kg 160kg 3x150kg 2x160kg 4x160kg 3x160kg ---- Snatch 110kg 115kg 130kg 130kg 3x125kg 3x120kg 5x100kg ---- ---- ---- Push Press 150kg 2x150kg 2x160kg 180kg 180kg 2x180kg 4x160kg ---- 3x160kg ---- 40 yards 4.92 4.89 4
4 I PÕHJAPÕDER (Rangifer tarandus) Põhjapõdra (Lisa 1) sugulusaste teiste hirvlastega pole selge. Ta on omapärane hirvlane, kes tekkis pleistotseeni alguses ja formeerus täielikult plistotseeni keskel. Põhjapõdral on pikk kere ja kael, jalad aga suhteliselt lühikesed. Tema tüvepikkus on kuni 200-220cm, õlakõrgus kuni 110-140cm, mass kuni 100-220kg. Kõige väiksemad põhjapõdrad elavad Kaug-Põhja saartel ja tundras, kõige suuremad aga Lõuna-Siberi taigas ja mägedes. Keskimiste varvaste sõrad on neil suured, laiad ja kühvlina kõverdunud: kaks sõrga koos moodustavad nagu suure lusika, millega on hea lund kraapida. Külgmiste varvaste sõrad on samuti küllaltki suured, asetsevad madalal ja puudutavad käimisel maad, mis märgatavalt suurendab toetuspinda