1932 olid igal maakonnal oma teedeosakond ja masinapark. Esimene ekskavaator jõudis 1936 Väike masinapark ei võimaldanud siiski suuri mahtusid, Harjus ehitati 5-10 km uusi teid b4-4,5m. Veel 20 saj alguses puudus vajadus teid lumest rookida, sõideti saanidega jne. Vajadus tekkis 1925 kui liikusid esimesed bussid, nende läbipääsemine tekitas vajaduse. 1929 saadi niikaugele, et igas maakonnas oli veoauto ette kinnitatav sahk. Kui 1936 eraldati lumetõrjeks 39000,- siis 37/38 juba 213000,-. Eks selline asi pärssis kogu arengut, kui ei olnud võimalik läbida, siis ka ei sõidetud ja ei vahetatud kaupu jne. Saabus aeg korraliseks lumekoristuseks. 39/40 nähti ette hoida lahti 1420 km . Norm oli, et 10cm lund teel on ok. Teedemajandamisega oli seotud 31/32 125 inimest. Teemeister pidi olema paberitega mees. Tpi alustas õpetamisega 1958. Esimese vabariigi algusaastatel elavnes, kuid