Ökosmeiootika eksamiks kordamine
animistlikku pärimust, keskkonnasidusat pärimust, kohapärimust jne aga
võrreldes teiste rahvastega, ei ole eestlaste suhtumine loodusesse kuigi eristuv.
Esimesed Eesti looduskirjanduse autorid
Carl R. Jakobson, Juhan Kunder, Mihkel Kampmaa, Kustas Põldmaa kaht tüüpi
raamatud: kalendrilaadsed õpetustega ja kooliraamatud (nt Jakobsoni ,,Kooli
Lugemise raamatus" palju tekste ümbritseva keskkonna, ilmastikunähtuste jm
kohta).
Matkakirjandus väga iseloomulik 20ndatele aastatele, kuna linnainimestel tekib
ka piisavalt jõudeaega, et selliste tegevustega tegelda. Arusaam, et väljasõidud
on normaalne elu osa, selleks pidi toimuma kultuuris nihe talupojakultuuris seda
ei olnud.
Looduskirjandus tegeleb tavaliselt looduse ilukirjandusliku kirjelduse, ülistamise
jm-ga, tavaliselt ei tegele inimese ja keskkonna suhte probleemsete aspektidega;
keskkonnakirjandus püüab esile tuua keskkonnaprobleeme ja inimesi neist
teadlikumaks muuta.