Harjumaa loodusgeograafia
Ordoviitsiumi ajastust pärinevadki Eesti
tähtsamad maavarad: põlevkivi ehk kukersiit, Põhja-Eesti lubjakivi ja dolomiit. Peale
Ordoviitsiumit tuli Siluri ajastu, kui see on Põhja- Eestitile jätnud settekivimeid, nagu
liivakivi, sinisavi ja lubjakivi.3
Joonis 2. Eesti pinnal geoloogiliste ajastute ilmnemine
2
Kaija Käärt Eesti geoloogiline ehitus, Eesti loodusgeograafia
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/harjumaa1
3
http://www.tlu.ee/~kaija/Eesti%20loodus-%20ja%20majandusgeograafia/2_eesti%20geoloogia.pdf
4
Pinnakate ja selle mõju maastike kujunemisel
Pinnakate on pudedaist setetest koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal. Eesti pinnakate
koosneb põhiliselt moreenist. Pinnakate puudub loopealsetel, seal lasub muld otse
pealiskorrakivimitel, enamasti paekivil, selliseid muldi nimetatakse paepealseks mullaks.