komponentide süntees ning taimerakus on GK tsisterne tunduvalt rohkem, kui loomarakus. Tselluloosi substraadid saadakse tsütoplasmast, tekivad tselluloosi ahelad, mis väljutatakse rakumembraani välispinnale kus nad ühinevad mikrofibrillideks. Iga uus mikrofibrillidest kiht tekib vanast sissepoole. Taime puhul peavad toitained ja jääkproduktid läbima rakukesta, kuna rakukest on poorne, siis madalmolekulaarsed (alla 20kD) ühendid difundeeruvad sealt läbi. Suuremad valgud läbi ei pääse, mistõttu peab taimerakk hakkama saama madalmolekulaarsete ühenditega, seetõttu on ka rakuvahelised signaalmolekulid madalmolekulaarsed. Rakukesta mehaaniline tugevus võimaldab taimerakul viibida hüpotoonilises keskkonnas. Rakku ümbritsev vedelik on alati hüpotoonilisem kui raku sisekeskkond. Seetõttu tekib taimerakus hüdrostaatiline rõhk, mida nimetatakse turgoriks
mõningate maatriksi komponentide süntees ning taimerakus on GK tsisterne tunduvalt rohkem, kui loomarakus. Tselluloosi substraadid saadakse tsütoplasmast, tekivad tselluloosi ahelad, mis väljutatakse rakumembraani välispinnale kus nad ühinevad mikrofibrillideks. Iga uus mikrofibrillidest kiht tekib vanast sissepoole. Taime puhul peavad toitained ja jääkproduktid läbima rakukesta, kuna rakukest on poorne, siis madalmolekulaarsed (alla 20kD) ühendid difundeeruvad sealt läbi. Suuremad valgud läbi ei pääse, mistõttu peab taimerakk hakkama saama madalmolekulaarsete ühenditega, seetõttu on ka rakuvahelised signaalmolekulid madalmolekulaarsed. Rakukesta mehaaniline tugevus võimaldab taimerakul viibida hüpotoonilises keskkonnas. Rakku ümbritsev vedelik on alati hüpotoonilisem kui raku sisekeskkond. Seetõttu tekib taimerakus hüdrostaatiline rõhk, mida nimetatakse turgoriks. See on taimedele eluliselt