Projektarvutusel määratakse tugevusõpetusest tuntud seoste kaudu esialgu ristlõikeläbimõõt. Kontrollarvutuse eesmärgiks on ohtlikus lõigetes tegeliku tugevusvaru kindlakstegemine. Võllides võib projektarvutuse lähtuda vaid väändemomendist piirdudes painde mõju 16T d 3 arvesevõtul lubatavate pingete vähenemisega. [ ] Lubatavad pinged valitakse vahemikust []=12...20HPa juhul kui paindele mõju antud lõigul on oluline ja 30...40 MPa , kui paine praktiliselt puudub. 32 H d 3 Ümartelgede arvutusvalemiks kujuneb paindemomendi M mõjudes [ ] S S S= [ S ] = 1,3...2,1 S 2 + S2 Summaarne arvutegur tuleb: 56
N-360,S-180,E-90,W-270.Kui tuule suund on 0,siis on see tuulevaikus.Tuule kiiruse mõõtühikuks on m/sek,mõnikord ka km/t e sõlme(kts)-1 sõlm=0,514 m/s.Gradientjõud on tuule tekkimise vahetu põhjus,sest ta paneb õhuosakesed liikuma,andes nendele vastava kiirenduse.Gradiendile vastab nn gradientjõud G,mille siht on sama mis baarilisel gradiendil,kuid on suunatud madalama rõhu poole:G=-grad p/p dyn/g, kus p-õhu tihedus g/cm3;grad p dyn/cm3.Gradiendid üle 20hPa/100 km põhjustavad juba orkaane.Coriolisi jõud:Maakera pöörlemise mõju tuule suunale(s.a.õhuosakese liikumise suunale maapinna suhtes)seletatakse liikuvale osakesele mõjuva erilise kõrvalekalde jõuga,mida nim Coriolisi jõuks.Ta on risti õhuosakese liikumise sihile ja on põhjapoolkeral suunatud õhuosakese liikumise suunast paremale,lõunapoolkeeral aga vasakule.Jõu suurus A=2vwsin,kus v tuule kiirus,w-maakera pöörlemise nurkkiirus,-koha geogr.laius.Kui
,ohtlik inimestele). Suur lumi(katused vajuvad kokku),Paduvihm(üleujutused) madalama rõhu poole:G=grad p/p dyn/g, vaadeldava koha geograafilistest ja kus põhu tihedus g/cm3;grad p klimaatilistest iseärasustest. Eestis on kõige WMO maailma Lumikate ,selle kujunemine ja dyn/cm3.Gradiendid üle 20hPa/100 km nõrgemad tuuled suvel, kuid peale jaanuari meteoroloogiaorganisatsioon tähtsus. põhjustavad juba orkaane.Coriolisi peamaksimumi võib ka sügisel täheldada WMO on ÜRO spetsialiseeritud asutus. See lumesadude tagajärjel kujuneb külmal jõud:Maakera pöörlemise mõju tuule sekundaarset maksimui