Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne iseseisvuspäeva kontsertaktusel Estonias
inimese tööst piisama viie inimese ülalpidamiseks.
Nende töötajate õlule jääb siis kogu me toetuste süsteem, kogu me riigi ülalpidamine. Kõik:
koolid, pensionid, lastetoetused, politsei ja päästetöö, haigekassa ja töötukindlustus.
Mõelgem ka sellele, et kui saame rikkamaks aga just seda me ju soovime siis tähendab see
üha kasvavat panust ja vastutust.
Kui Eesti suhteline jõukus majandusarengu jätkudes kasvab, tähendab see, et järgmisel,
2020ndal aastal algaval finantsperioodil ei pruugi me enam saada kaugeltki nii kopsakat
toetust, kui kaks nädalat tagasi kauples meile välja valitsus.
Võib isegi juhtuda, et me ise oleme netomaksjad, nii uskumatu, kui see praegu ka ei tundu.
Ent see on täiesti võimalik. Sest oleme juba nii lähedal Euroopa Liidu piirile, kus saavutades
75% Euroopa Liidu keskmisest sisemajanduse kogutoodangust ei saa riik enam olla Euroopa
raha netosaaja.
Mida sellest siis järeldada