Pop-rock muusika
või esituse stiili väljailmumist (twist jt. 1960-ndate alguse tantsustiilid).
Briti invasiooni tagajärjel hakati umbkaudu 1967. aastast popmuusikat siiski
rokkmuusikale vastandama, pidades seda roki "pehmemaks" alternatiiviks- sest see vorm
oli kaubanduslikum, lühem ja kättesaadavam. Tänapäeval süüdistatakse seda tihti
kommertsialiseerituses ning selle oluliseks tunnuseks peetakse professionaalset
produtseeringut ja pakendit. Alates 2010ndatest on kitarr pop-rock ja indie rock umbes
sünonüümid.
Tüüpiline popmuusika teos on laul, mille pikkus jääb kahe ja poole ning kolme ja
poole minuti vahele. Seda iseloomustab püsiv ja märgatav rütmiline element,
peavoolustiil ja lihtne traditsiooniline struktuur. Levinud on salmide ja refrääni
vaheldumine ja kolmekümne kahe taktiline vorm, mille keskmes on meloodia,
meeldejäävad muusikalised fraasid ning refrään, mis on tihti salmiosaga meloodilises,
annaabi.ee 
