Tartumaa rahvastiku analüüs
Eriti suure hüppe on sündimuse ülkordaja teinud
aastast 2000 kuni 2010, mil see tõusis 10,5 eelmainitud 14 ni. Sündimuse summaarne
kordaja (Joonis nr.3) ennustab Tartumaale küll mitte nii helget tulevikku, kuna alates 2000.
aastast on summaarne kordaja küll kasvutrendis, kuid siiski al rahvastiku taastetaseme (2,1
last naise kohta) . Samas on näitajad siiski paremad, kui Eestis keskmiselt. Kui 2000 aastal
oli elussündide arv ühe naise kohta kõigest 1,2, siis 2010ndaks aastaks on too näitaja tõusnud
pea 1,6- ni, kuigi püsiva positiivse iibe säilitamiseks on seegi näitaja veel küllaltki madal.
Sündimuse vanuskordaja (Joonis nr.4) iseloomustab naiste seas järjest enam levivat
trendi planeerida oma lapsesaamine hilisemasse ikka, kui naised on juba omandanud hariduse
ja teinud karjääri. Tartumaa suurt ,,beebibuumi" iseloomustab ka see graafik, kuna 1990.
annaabi.ee 
