Läänemeresoome keeled: soome keel(~5miljonit, SUURIM 2), karjala keel(~70 000,ohust.), vepsa keel(~6000,ohust.), isuri keel(300,hääbumas), vadja keel(mõnikümmend,hääbumas), liivi keel(üksikud), eesti keel(~1miljon, SUURIM 3). Indoeuroopa keeled(u 60keelt, 8allkeelkonda). Ajalooliselt kõneldi neid Indias ja Euroopas. Tänapäeval üle maailma. 1)Indoiraani keeled(India,Pakistan,Iraan,Afganistan): sanskriti keel(väljasurnud,ajalooliselt oluline keel), hindi keel(200miljonit, Indias), bengali keel(150miljonit,Bangladeshi riigikeel), pärsia keel(30miljonit), veel marathi, orija, assami, nepaali, mustlaskeel. 2)armeenia keel(6miljonit)ja kreeka keel(11,5miljonit) on teistest allrühmadest eraldi, kummalgi on ma algupärane tähestik. 3)balti keeled: läti keel(1,4miljonit), leedu keel(üle 3miljoni), preisi keel(hääbunud). 4)slaavi keeled: vene keel(150miljonit), ukraina keel(45miljonit), poola keel(40 miljonit),
vedel, ei purune, hakkab voolama, ulatub konvektsioonivooludeni),tuum(koosneb rauast, välistuum-vedel, sest d-lained ei levi, sisetuum-tahke, lähedal ülessulamisele, rõhk suur) 4. Maakoor, selle jagunemine mandriliseks ja ookeaniliseks. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus.- mandriline(settekivimite, graniitne, basaltne kiht, 4 miljardit a vana, kerged kivimid,25-80km), ookeaniline(settekivimite, basaltne kiht, 200miljonit a vana, tihedad ja rasked kivimid, 3-10km) 5. Kivimi, mineraalide kogumikud(1 või mitu mineraali) jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest)- 1)magma ehk tardkivimid (tekivad magma tungimisel maakoore lõhedesse ja tardub, basalt, graniit) 2)settekivimid (tekkinug setete kuhjumisel ja kivistumisel, lubjakivi, doomiit, põlevikivi) 3)moondekivimid e metamorpsed (tekivad kõigi võimalike kivimite ümber
MAA SISEEHITUS 1)Maakoor Mandriline Ookeaniline Paksus Kuni 80km Kuni20km Koostis Graniit,settekivimid, Basalt,settekivimid basalt Vanus Kuni 4miljardit a Kuni 200miljonit a Tihedus Väiksem,on kergem Suurem,on raskem 2)Litosfäär on suure tugevusega Maa väliskest,mis koosneb maakoorest ja vahevöö pealmisest tahkest osast. Jaguneb suurteks blokkideks e laamadeks. 3)Astenosfäär- vahevöö ülemises osas paiknev kõrge temp ja rõhu tõttu plastilises olekus kest. Selle peal tiirlevad laamad. 4)Vahevöö: a)ülemine-kivimilises olekus b)alumine. See on tähtis,kuna seal toimub konvektsioon e aine liigub seal ringi.
annaabi.ee 
