0,04 10 2,000 2,130 4,260 18 8,53 42,25 36,39 11 2,013 2,103 4,233 16 8,76 37,80 32,90 12 2,020 2,103 4,248 15 8,56 35,31 30,45 Redutseeritud keskmine 37,6 N/mm2 4.4 Survetugevuse määramine risti kiudu Graafikult on näha, et katsekeha puruneb 200kgf juures. 200kgf = 1962N Keha ristlõike pind = a*b = 20*20mm Rs = P / a*b (valem 7) Rs = 1962 / 400 = 4,9 N/mm2 Töö järeldused Katsetatud puidu keskmiseks tiheduseks saime 464 kg/m3. Konstruktsioonipuidu normatiivseks mahumassiks võetakse kuusel 500 kg/m3. [1] Õhkkuiva ning tiheda puidu keskmine niiskussisaldus oli 8,15%; Õhkkuivadel proovikehadel peaks allika [1] põhjal jääma niiskus 15..20% vahemikku, meie katsetatud õhkkuival proovikehal jääb see toakuiva (8...13%) vahemikku.
5.4 Survetugevuse määramine risti kiudu. Graafik 2. Survetugevuse määramine ristikiudu. Survejõud Deformatsioon [kgf] [mm] 25 0,01 50 0,02 75 0,03 100 0,04 125 0,05 150 0,06 175 0,07 200 0,08 225 0,11 250 0,16 Puidu survetugevus ristikiudu R=P/a2 = 1961/400 = 4,9 N/mm2 P proovikehale mõjuv jõud [N] a2 - survepindala [mm2] a=20mm 200kgf=1961 N/mm2 6. Järeldus Katsetatud puidu niiskussisaldus: a)õhkkuivadel tiheda aastaringiga proovikehadel 6,2%, kirjanduslik allika järgi õhkuivadel on 8-13% b)immutatud tiheda aastaringiga proovikehadel 74,0%, kirjanduslik allika järgi vettinud puidul võib kaaluline niiskussisaldus ületada 100% c)kuivatatud tiheda aastaringiga proovikehadel 0%, kirjanduslik allika järgi on kuivatites kuivatades võimalik saada absoluutselt kuiv puit (niiskussisaldus 0%)
Killustiku fraktsioon puistatakse 5 cm kõrguselt lahtikäiva põhjaga metallist silindrisse nii, et peale pindmise kihi tasandamist jääks see silindri servast 15 mm madalamale. Killustiku peale asetatakse kolb, mida hüdraulilisel pressil koormatakse. Kasutades silindrit läbimõõduga 150 mm, koormatakse teda ühtlaselt kuni 20 tonnini (200kN). Kasutades silindrit läbimõõduga 75 mm, koormatakse teda ühtlaselt kuni 5 tonnini (50kN). Koormamiskiirus on 100-200kgf/s (1-2kN/s). Silindris muljutud killustik sõelutakse (immutatud killustik pestakse) vastaval kontrollsõelal, olenevalt killustiku fraktsioonist. Killustiku fraktsioon Kontrollsõela ava, mm 4-8 1,0 8-16 2,0 16-31,5 4,0
Graafik 5.4 5.4 Survetugevuse määramine risti kiudu. Graafik 2. Survetugevuse määramine ristikiudu. Survejõud Deformatsioon [kgf] [mm] 25 0,01 50 0,02 75 0,03 100 0,04 125 0,05 150 0,06 175 0,07 200 0,08 225 0,11 250 0,16 Puidu survetugevus ristikiudu R=P/a2 = 1962/400 = 4,9 N/mm2 P proovikehale mõjuv jõud [N] a2 - survepindala [mm2] a=20mm 200kgf=1962 N/mm2 6 Järeldus Õhkkuiva männi niiskussisalduseks saadi 8,5% (hõre) ja 9,6% tihe. Männi keskmiseks tiheduseks niiskusel 12% saadi 497 kg/m3. Keskmiseks survetugevuseks standardniiskusel saadi 49 N/mm2. Katsetulemuste põhjal saab väita, et vees immutatud männipuidu survetugevus on tunudvalt madalam kui kuivatatud puidu survetugevus. Graafikult ei tulnud survetugevuse sõltuvus niiskussisaldusest nii hästi nähtavale, sest
annaabi.ee 
