Eesti 1941 - 1944
varustamiseks. Vaatamata sakslastes pettumisele aktiivset vastupanu neile ei kujunenud.
Eesti metsavendadest ja vabatahtlikest moodustati ida- ja politseipataljone Saksa sõjaväes alguses 10-12
tuh., eestlast (hiljem see arv sulas kokku). Eesti leegioni loomine peaaegu ebaõnnestus. Umbes 40 000 in. liitus
omakaitsega, mis loodi okupatsioonivõimude korraldusel. (valida oli kas mobilisatsioon või tööteenistus).
Soome põgenenutest loodi jalaväerügement (200JR), mis sõdis Jätkusõjas Punaarmee vastu.
1944. aasta
Jaan. algas Punaarmee pealetung. Eesti omavalitsus kuulutas välja üldmobilisatsiooni Saksa sõjaväkke. Uue nõukogude
okupatsiooni ohus toetasid mobilisatsiooni rahvuslikud ringkonnad viimase E.V. peaministri J.Uluotsaga eesotsas. Kokku
tuli u. 60 000 meest, kellest loodi 5 piirikaitserügementi. Veebruaris võitlused Narva pärast.. 6.märtsil hävitas
Punaarmee õhurünnakuga Narva. 9.märtsil Tallinna (hukkus 600 in.,1/3 e
annaabi.ee 
