Halliste luha taimkatte muutustest
tungib peale metsa servadelt.
1959. aastal loodi botaaniline keeluala "Halliste puisniit" ja rakendati sellel alal esimest korda
looduskaitselisi meetmeid. Kaitseala loomisega ei suudetud pidurdada selles piirkonnas
luhaniitude kinnikasvamist metsaga. 20. sajandi jooksul vähenes kõneallolevas piirkonnas
niidukooslus 76% võrra. Viimastel aastatel on Soomaal hakatud tegelama luhtade
taastamisega. Euroopa Liidu Life-Nature projekti raames planeeritakse taastada rahvuspargi
territooriumil 2009daks aastaks 1994 ha luhaniite.
Luhaniitude taimkatet uuriti Soomaa rahvuspargi kahel suhteliselt lähedase niiskusreziimiga,
kuid erineva majandusreziimiga luhaniidu kasvukohatüübis kokku 11 luhaniidukoosluses.
Maapealne biomass (500 võsu kohta) ei sõltunud statistiliselt olulist niiskusreziimist kuid
sõltus majandamisreziimist. Taimede suurus (PUA; PUB) kasvas statistiliselt oluliselt ja
võrsetihedus vähenes, kui niitmine lakkas 15 aastaks. Niiskusreziimi ja PUA vahel puudus
annaabi.ee 
