Kirjandusteaduse kordamisküsimused
Muistse regilaulu
vältepõhimõte elavast kasutusest kadunud. Vabavärss ei tõsta esile niivõrd silbi, kuivõrd
sõna-, sõnaühendi ja lause tasandi rütmi. Vastavalt sellele silprõhuline, rõhuline ja
vabavärsiline rütm.
Värsijalad:
Trohheus: -U/-U/-U/-U, as-tu-si-me lä-bi en-ne; kasut eesti luules kõige rohkem, kuna
sobib eesti k rõhulisusega, ,,Suviõhtu maal"
Jamb: U-/U-/U-/U-/U-/U, on soe ja sä-de-lev kui va-se lõi-ge; algab enamasti 1silbilise
sõnaga
Daktül: -UU/-UU/-UU/_U, sõi-da-vad mu-tid ja sõi-da-vad hii-red
Amfibrahh: U-U/U-U/U-U, ja ta-han su kan-da-de kau-du, algab enamasti 1silbilise
sõnaga
Vabavärss: eelistatud tänapäeval, vaba rütmilistest ettekirjutustest. Samas hea luuletaja
ikkagi ise tajub rütmi (võib olla varieeruv, vabavärsis rütm pigem lausetasandil), üldiselt
riimi ei esine
Rõhuline värsisüsteem