z Arvestades, et nurkkiirus n 100 rad = = 30 3 s on ülekantav võimsus P = T1 = T2 saame P 100 3 T1 =T 2= = = 0,955 kNm 100 Kuna f 1d 1 T1 = F1r1 - f1 r1 = 2 f1 r1 - f 1r1 = f1 r1 = 2 millest 2T1 2 0,955 f1 = = = 6,37 kN d1 0,3 ja seega F1 = 2 f1 = 12,74 kN Analoogiliselt 2T2 2 0,955 f2 = = = 3,82 kN d2 0,5 F2 = 2 f 2 = 7,64 kN Seega
: : 75x75x10 : a=40mm, r>>3d => r=70mm ( ) : n=6 d=20mm, d0=21mm =15mm b=200mm 4. N F F = = = A A Neto ( b 1-d 0 ) 3 26010 = 97 MPa [ ] =112 MPa 0,015 (0,2-0,021) . 5. e - r1 r2 35mm, r3 r4 105mm, r5 r6 175mm e a z 0 40 22,1 17,9mm : QM 1r1 QM 2 r2 QM 3 r3 QM 4 r4 FL e 2(QM11r1 QM 3 r3 ) FL e M 0:Q r FL e Mi i QM1 r1 QM 2 r2 QM 3 r3 QM 4 r4 QM 5 r5 QM 6 r6 FL e 2(QM1 r1 QM 3 r3 QM 5 r5 ) FL e QM 5 r5 QM 5 r5 QM 3 r ; 3 ; QM1 r1 QM 3 r3 QM 1 r1
300 103 = == 137, 74 106 140 MPa [ ] 160 MPa 0, 012(0, 200 - 0, 0185) Tugevustingimus on täidetud! 7. Neetide kontroll lõikele · Neetide sisejõud koormuse ekstsentrilisust arvestades R1, R2, R3, R4 - kaugused keskmisest august e - kaugus neetide joone ja koormusjoone vahel r1 = r2 = 35mm, r3 = r4 = 105mm, r5 = r6 = 175mm e = a - z 0 = 50 - 26,1 = 23,9mm · Tasakaalutingimus QM 1r1 +QM 2 r2 +QM 3 r3 +QM 4 r4 = FL e 2(QM11r1 +QM 3 r3 ) = FL e M = 0 : Q r = FL e Mi i QM1 r1 + QM 2 r2 + QM 3 r3 + QM 4 r4 + QM 5 r5 + QM 6 r6 = FL e 2(QM1 r1 + QM 3 r3 + QM 5 r5 ) = FL e · Pöördemoment koormab neete võrdeliselt needi kaugusega neetliite keskmest QM 5 r5 QM 5 r5 QM 3 r3 = ; = = ; QM1 r1 QM 3 r3 QM 1 r1
päeva keskmine teenistus) 25. Lineaarne korrelatsioonikordaja, - näitab kui tugev on seos tunnuste vahel eeldused, - Korrelatsioonikordaja omab tähendust ainult normaaljaotusega tunnuste puhul. Sõltub suurel määral erinditest, täpsem, kui neid ei ole. väärtused, - Mida lähemal on r absoluutväärtus ühele, seda tugevamalt on tunnused omavahel seotud. Omadused: Väärtus asub lõigus 1 kuni 1 -1r1. Kui tunnused on kasvavalt seotud on r>0. Kui tunnused on kahanevalt seotud, on r<0. Kui tunnused on sõltumatud, siis r0 Nõrk seos: kordaja |r|< kui 0.3 Keskmine seos: kordaja 0.3< |r| < 0.7. Tugev seos: kordaja |r|> 0.7. determinatsioonikordaja - on korrelatsioonikordaja ruut. Sisult näitab, kui suur osa ühe tunnuse väärtusest on kirjeldatav teise tunnuse väärtuse kaudu, tihti väljendatakse protsentides. 26
vasakule, tuleb ta lugeda positiivseks. Vool keskmises harus liigub vasakult paremale, s.t. meile vastu, ning tuleb seetõttu ligeda negatiivseks. Siis avaldub valem (13.1) keskmise haru jaoks B A 2 I 2 r2 R2 . Pärast kahe viimase valemi kokkuliitmist potentsiaalide vahed taanduvad, saame ülemisest ja keskmisest harust koosneva suletud vooluahela jaoks järgmise seose pingelanguse ja elektromotoorjõudude vahel: 1 2 I1 R1 I 1r1 I 2 R2 I 2 r2 . Analoogilise valemi võime sama loogika järgi välja kirjutada nii vaadeldava vooluringi mistahes suletud ahela jaoks kui ka suvalise suletud vooluahela jaoks. Saame Kirchhoffi teise seaduse. Kirchhoffi teine seadus. Suletud vooluahelas võrdub kõigi vooluallikate elektromotoorjõudude algebraline summa kõigil tarbijatel ja vooluallikatel olevate pingelangude algebralise summaga. n n m i ii ri I j R j ,
Primaarmähise aktiivtakistuse saab arvutada mähise keskmise keerdude arvu (MLT) ja antud juhi vase takistuse kaudu. Keskmine keerdude arv magnetsüdamikulTCA8132Q Ac2 Aw 1,9 2 44,2 MLT = = = 32,24 . kg 4,95 Seega on primaarmähise aktiivtakistus R1 = MLT w 1R1 = 32,24 209 41,625 10 -6 = 0,28 . Primaarmähise vaseskaod P1 = I12R1 = 5,06 2 0,28 = 7,17 W. Trafo sekundaarpinge on UM + UF 48 + 1 U2 = = = 122,5 V, q 0,4 kui dioodi päripingelang UF = 1 V. Sekundaarmähise keerdude arv U2 k 122,5 1
annaabi.ee 
