kontrollimisel määratakse konstruktsioonis koormuste mõjul tekkinud sisejõudude, pingete, paigutiste jm arvväärtused. Seejuures võetakse arvesse kõigi kombinatsioonis samaaegselt mõjuvate koormuste mõju. Iga koormuskombinatsioon peab sisaldama püsikoormust ja sellele lisaks kas domineerivat muutuvkoormust või erakordset koormust. Kandepiirseisundi koormuskombinatsioonid: · Alaliste või ajutiste arvutusolukordade koormuskombinatsioonid G. j Gk . j "+" P P"+" Q.1Qk .1"+" Q.i 0.i Qk .i , kus j 1 i >1 ,,+" ja tähendavad mõjumist samaaegselt ühes kombinatsioonis. on koormuse osavarutegur vastavalt indeksile Qk .1 - domineeriv muutuvkoormus Qk .i - muu muutuvkoormus Kui ei ole ilmne, milline muutuvkoormustest on domineeriv, tuleb vaadelda erinevaid variante, käsitledes iga muutuvkoormust kui domineerivat. · Erakordse arvutusolukorra koormuskombinatsioonid
· kombinatsioonisuurus 0 Qk; · nn. tavaline esindussuurus 1 Qk; · nn. tõenäoline esindussuurus 2 Qk. (2) Kordajate 0 , 1 ja 2 abil saadavaid suurusi ja koormuse normisuurust Qk kasutatakse koormuste ja koormuskombinatsioonide väljendamiseks nagu on toodud käesolevate normide p.-s 9. Kombinatsioonisuurusi 0Qk kasutatakse kandepiirseisundi ja taastumatu kasutuspiirseisundi kontrollimisel. Muutuva koormuse tavalisi esindussuurusi 1Qk ja tõenäolisi esindus- suurusi 2Qk kasutatakse avariikoormustega seotud kandepiirseisundite ja taastuvate kasutuspiirseisundite kontrollimisel. Tõenäolisi esindussuurusi kasutatakse ka kasutuspiirseisundi pikaajalise mõju (näiteks roomamise) arvutamisel. (3) Mningate konstruktsioonide puhul võib osutuda vajalikuks muude esindussuuruste või teist tüüpi koormuste arvestamine - näiteks väsimusarvutustes on määravaks hoopis väsimuspurunemist põhjustav koormustsüklite arv.