Ussid
haigusi nimetatakse helmintoosideks.
Rõngussid
Rõngusside keha koosneb paljudest lülidest. Need lülid on keha pinnal näha
vagudena. Peaaegu igal lülil asuvad neil harjased. Mõnel rõngusside rühmal esineb
teisigi kehajätkeid: kombitsaid, kompimisjalgu.
Rõngussidest on kõige tuntumad vihmaussid, kes elavad mullas. Sellesse rühma
kuuluvad ka kaanid ning mitmed meredes elavad rõngussid. Rõngusse on maailmas
kokku umbes 9000 liiki. Nende kehapikkus varieerub 1millimeetrist kuni 2,5meetrini.
Osa rõngusse on hermafrodiidid, osa lahksugulised. Rõngussid võivad sigida ka
sugutult - pungudes. Nende areng võib olla moondega või moondeta. Moondega
arengu puhul on rõngussidel pärgvastne.
Imiussid
Imiussidel on lülistumata lame keha, mis meenutab oma väljanägemise poolest
puulehte.
Imiussid on küllaltki väikesed nende kehamõõtmed on 0,5-10 mm. Sarnaselt teiste
ussidega katab ka imiusside keha kutiikula, mille all paikneb nahklihasmõik.