Nm2/kg2. Impulsi jäävuse seadus: suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. p1+p2+.....=const. Absoluutselt elastne põrge: Absoluutselt mitte elastne põrge: Mehaaniline töö: võrdne kehale mõjuva jõu, nihke ja jõu ning nihke vahelise nurga koosinuse korrutisega. Tähis A, ühik 1J. Valem A=Fscos. Võimsus: skalaarne füüsikaline suurus, mis on määratud tehtud töö ja selleks kulunud aja jagatisega. Valem: N=A/t, ühik 1W=1J/1s=1kgm2/s3. Mehaaniline energia: iseloomustab keha võimet teha tööd. Liikuva keha energiat nimetatakse kineetiliseks: Ek=(mv2)/2. Kehade vastastikmõjust tingitud energiat nimetatakse potentsiaalseks energiaks: Ep=mgh. Energia jäävuse seadus: suletud süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv. Ek+Ep=const Ringliikumine: punktmassi liikumine ringjoonelisel trajektooril. Nurkkiirus: näitab, millise pöördenurga sooritab keha ajaühikus. Valem: v=r. Ühik 1rad/s.
38. Inertsmoment (definitsioon, valem, valemianalüüs) Inertsmoment on pöördliikumisel avalduv inerts, mis sõltub keha massist ja pöörlemistelje asukohast. Inerts ise on keha massist sõltuv vastupanu olemasoleva liikumisoleku muutmiseks (Newtoni I seadus) ehk inerts määrab kui palju jõudu tuleb rakendada kas keha liikuma panemiseks või seisma jätmiseks. Punktimassi inertsmomendi valem: I mr 2 kus: I on inertsmoment 1kgm2 m on keha mass 1kg r on punktimassi kaugus pöörlemisteljest 1m 39. Mis erinevused ja sarnasused on füüsikalistel mõistetel inerts ja inertsmoment 30 Sarnasus Inerts ja inertsmoment põhimõtteliselt näitavad vajalikku energiat punktimassi liigutamiseks või selle seisma jätmiseks
annaabi.ee 
