USA tuumaajastu diplomaatia ja Kuuba kriis
heitmine Hiroshimale ja Nagasakile toimus siiski sõja ajal ning siinkohal arvesse ei lähe).
Seetõttu olid ameeriklased pigem kinni minevikus oma strateegiate väljatöötamisel.
7
John Lewis Gaddis. Külm sõda, lk. 26.
8
Ibid., lk. 62-63.
9
Jüri Luik. Diplomaatia nr. 25. Sõda või rahu? Saladuslikud kavatsused. Oktoober, 2005. Võrguväljaanne:
[http://www.diplomaatia.ee/index.php?id=242&no_cache=1&tx_ttnews%5Btt_news%5D=544&tx_ttnews
%5BbackPid%5D=448&cHash=1b6a96236d].
10
Walter L. Hixson. Myth of American diplomacy, lk. 216.
11
Jüri Luik. Diplomaatia nr. 25. Sõda või rahu? Ajalooline kogemus.
5
Gordon Alexander Craig toob ühes oma essees välja, et peale Teist maailmasõda oli
neli liiki diplomaatiat: esimene on regionaalne või blokidiplomaatia, mille eesmärgiks luua
või säilitada partnerlus endaga sarnaseid põhimõtteid järgiva riigiga, teine on relvakontroll -