Lambakarjus ja aeg
ihes igavikulises ja karjusele kaega-
katsutavas hetkepi1dis. Enamgi vee1- ka kóik kunagi nahtud kevaded ja
suved, kóik aastad, mi1lesseta oma ja1aja1gioli jatnud - i.ikski neist ei
olnud lahkunud olematusse, vaid pi.isis kestva1t ta pihkudes. Minevik ei
vajunud pimedusse ja nii ei saanud pimeduses 011aka tu1evik - karjuse
hing 1endasva1gunoo1ena1abiaegadeja tómbas 100rid a1gusteja 1óppude
vahe1t.Kui ta se11eoli ara óppinud, said ta11enahtavaks nimetud pi1gud,
mis 1abi sajandite ja aastatuhandete, 1abi elude ja surmade otsisid igat-
sedestaiuslikkust, et se1legai.iheks saada, kuid ei jóudnud kunagi sihi1e.
Otsisid mehest ja naisest, otsisid taevast ja pórmust, puust ja kivist,
kóigest kaduvast, kuid ei 1eidnud seda mitte.
Karjus nagi otsijate heit1ikke pi1ke, pisaraist margi nagusid - hirm
apardumise eessundis neid end pingutama, mee1eheitegavóit1ema, moo-
datormav aeg kohutas neid ning ajas kiire1e jooksu1e,kuid janu ei vahe-