ka foiniikia tähestik alguse piltkirjast. Algul tähistasid märgid silpe ja hiljem hakkasid märgid tähistama ainult häälikuid. Tähestik koosneb 22 kaashäälikust ja täishäälikud olid semiidi keeles juurde mõeldavad. Tänu oma lihtsusele varasemate kirjasüsteemidega võrreldes oli foiniikia tähestik hõlpsasti omandatav. Levik Kirjaoskus levis Foiniikia ühiskonnas märksa laiemalt kui Egiptuses või Mesopotaamias. Tähestik levis kiiresti kogu Kaananimaal ja sai 1aastatuhande vältel eKr Ees-Aasias enamkasutatavaks kirjaviisiks. Haridus Kirjaoskuse hõlpsa omandatavuse tõttu võimaldas see hariduse teatavat ilmalikustamist: kirjaoskus polnud enam kitsa preesterkonna eesõigus. Teised tähestikud Arvatavasti on kõik tänapäeva tähestikud otseselt või kaudselt tuletatud foiniikia tähestikust. Juba varakult lõid kreeklased selle põhjal oma tähestiku alfabeedi ja kreeka tähestikust pärineb ka ladina tähestik. Jagunemine AITÄH!
arusaamadega. Kesksed on kolm probleemi: 1. milline võiks olla mõistlik ja õiglane ühiskonnakorraldus (sh riik) 2. inimese koht ühiskonnas (inimese ja ühiskonna vahekord ja tasakaal) 3. ühiskonna ja riigi muutumine, selle põhjused Need probleemid võivad omavahel põimuda. Antiikmaailma poliitilised ideed. 3 1aastatuhande alguses eKr tekkis riiklus polise kujul. Ja koos sellega tekkis kodakondsuse mõiste. Poliitika oli polise ühiste asjade ajamine ning selle keskseteks mõisteteks oli õigus, õiglus, seaduslikkus ja vabadus. Polise tekkega asendus kogukondlik võrdsus alluvus- st võimusuhtega. See tõi kaasa linnriikide sisemise ja omavahelise võimuvõitluse. Võitluse sisuks oli eri ühiskonnakihtide soov võtta võim ja kujundada võimusuhted vastavalt oma huvidele ja arusaamadele