*saab paljundada lisajuuri moodustatavaid taimi. VRSIKUTEGA PALJUNDAMISE EELIS *Kogy aeg toimub orgaaniline ja mineraalne toitumine *Vrse kasvab ja kogunevad toitained *See soodustab lisajuurte tekkimist Tekivad vrsikud looduslikult *saab paljundada mningaid okaspuid *unapuude kloonalused KUHJEVRSIKUD *Mulla kuhjamisega emataime mber *juurdunud vrsikud eraldatatkse emataimedest ja kasutatakse iseseisva taimena (vajab vheksitd) RENNVRSIKUD *emataime 1aastane oks painutatakse maapinnale vi emataimed istutatakse juba viltuses asendis kraavi 1meetriste vahedega.*Emataime oksad kinnitatakse konksudega vi meaetakse ladvaosa mulla alla. PISTIKUD: *on emataimedest eraldatud osad,millel pole mnd vegetatiivelundit (juurt vi pungi) *puuduvad elundid taastuvad arenevatest lisajuurtest vi lisapungadest. *tuntakse erisuguseid pistikutpe. Pistoks: *taime maapealset osast ligatud oksa osa mis torgatakse mudla ja millel arenevad juured ja vrsed.
Mary Stuart oli Mary I nime all Sotimaa kuninganna 14. detsembrist 1542 kuni 24. juulini 1567. Aastal 1558 abiellus ta Prantsuse dofääniga, aastast 1559 Prantsusmaa kuningas François IIga, kes oli troonil 10. juulist 1559 kuni 5. detsembrini 1560. Sel ajal oli Mary Stuart Prantsusmaa kuninganna. Mary Stuarti hukkamine 1567. aasta juunis puhkes Sotimaal Maryvastane kalvinistide mäss, mille järel Mary Stuart loobus troonist, lastes võimule oma poja James VI, kes oli sellal 1aastane. Mary oli sunnitud põgenema Inglismaale, kus ta lootis peavarju leida Elizabeth I juurest. Viimane aga põlgas Mary Stuartit ja vangistas ta. Võimalik, et Mary jätkas ka Elizabethi juures olles plaane tolle kukutamiseks ning ise troonile asumiseks. 19 aastat vangipõlves elanud Mary tunnistati pärast pikki protsesse, vandenõus tappa Elizabeth I, süüdi. Mary Stuart hukati 8. veebruaril 1587. Tema hukkamise kohta on käibel mitmeid legende. Mary poeg James VI jõudis aga 1603
südame mädaniku. Puud nakatuvad tüve või alumises ja keskmises osas. Eestis tihe koore vigastustest, enamasti oksa armide vahtral. Viljakehad tüve alumises osas ja kaudu. Puit värvub kollakaspruuniks. 3. okste hargnemiskohas. Tõrje- puu maha staadiumis kollakasvalgeks pehmeks. võtta. Harilik väävlik e vääveltorik Tervest puidust eraldab mädanenud puitu 1- viljakeha 1aastane, paljude liitunud 2mm laiune pruunikasmust joon. Mädanik kübaratega ühisel alusel, poolringjad. väga aktiivne, puud nakatuvad sageli 20-30 Ülakülg noorel viljakehal orants või a vanuselt. Eesti haavikutes üldlevinud. roosakas, hümenofoor kollane. Seeneliha Mädanik võib juurevõsudes kanduda edasi valge, pehme, habras. Torukesed järgmisesse generatsiooni. Viljakehad väävelkollased
annaabi.ee 
