Vabadussõda
(Eesti Sõjamuuseum, 2014) Valitsus kuulutas
välja üldmobilisatsiooni, kuid see ei andnud loodetud tulemusi, vaenlasega võitlesid põhiliselt
ohvitserid ja koolipoisid. Täiendavat jõudu kujundas endas kaitseliit, mis allutati
sõjaväejuhtkonnale. Eestlaste probleemiks oli kiiruga koostatud väeosade ebapiisav väljaõpe,
nõrk võitlusmoraal ja relvade puudus. Pööre sõjas tuli 7. jaanuaril, kui Eesti väed läksid
vastupealetungile. Tapa vallutati tagasi 9. jaanuaril ja 19ndaks jaanuariks oli vaenlane Narvas
piiri taha surutud. Sõjas paistsid silma soomusrongid, neil oli tähtis osa ka Tartu vabastamisel.
Ka välisriikidest hakkas saabuma abi. Soomest saabus aasta algusest peale ühtekokku 3700
vabatahtlikku, relvi ning ka rahalist laenu. Hiljem tuli ka Rootsist ja Taanist kummastki
paarsada vabatahtlikku. 1919. aasta suveks oli sõjategevus kandunud ka Põhja-Lätti, kus
neljast Eesti diviisist kaks võitlesid Punaarmee vastu. 1919. a juunis viis see kokkupõrkele
annaabi.ee 
