Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"1996aastal" - 3 õppematerjali

Kariibimere piraadid-Musta pärli needus
4
doc

Kariibimere piraadid: Musta pärli needus

Tee näitlemise juurde leidis ta pärast külaskäiku, kus tema tollane naine Lori Anne Allison tutvustas teda näitleja Nicolas Cage'ile. Oma filmidebüüdi tegi Depp 1984. aasta linateoses "Elm Streeti luupainaja". 1990 aastal sai alguse tema koostöö lavastaja Tim Burtoniga, kes andis talle peaosa filmis ,,Edward Käärkäsi". Veel mõned tuntumad filmid, kus ta mänginud on: 1990aastal ,,Edward Käärkäsi" 1996aastal ,,Surnud mees" 1999aastal ,,Legend peata ratsanikust" 2001aastal ,,Kokaiin" 2003aastal ,,Kariibi mere piraadid: Musta pärli needus" 2005aastal ,,Charlie ja sokolaadivabrik" ja 2005aastal ,,Laibast pruut" 2006aastal ,,Kariibi mere piraadid: Surnud mehe aardekirst" 2007aastal ,,Kariibi mere piraadid: Maailma lõpus" 2007aastal ,,Sweeney Todd: Fleet Streeti deemonlik habemeajaja" Minu arvamus. Minumeelest oli film väga hästi tehtud

Eesti keel → Eesti keel
17 allalaadimist
Takashi Murakami
16
ppt

Takashi Murakami

Takashi Murakami Takashi Murakami on kaasaegne Jaapani kunstnik, maalija, skulptor ja disainer. Takashi Murakami sündis 1.02.1962 Tokyos. Ta õpis Tokyo Riikliku Kunsti ja Muusika Ülikoolis (Tokyo National University of Fine Arts and music ) 1996aastal asutas ta Hiroponi tehase, mis praeguseks arenes Kaikai Kiki Co ettevõteks, kus toimub ulatuslik kunstesemete tootmine. Lisaks tootmisele, Kaikai Kiki Co aitab kaasa noorte jaapani kunstnikel. Murakami on kuraator, ettevõtja, ta vaatab kritiilise pilguga tänapäevast Jaapani ühiskonda. Takashi Murakami maalid, skulptuurid ja õhumaalid on värvilised ja pilgupüüdvad. Talle avaldasid mõju anime ja popart stiilid. Murakami tunnetab lääne kunsti eripära

Kultuur-Kunst → Kunst
7 allalaadimist
Kas Kreeka hädades on süüdi üksnes Kreeka
2
doc

Kas Kreeka hädades on süüdi üksnes Kreeka?

koguneti tänavatele ja näidati enda õnne. Kuna Kreeka sai nüüd sinna, siis ka Euroopa toetused kerkisid ja Kreekasse hakkasid valmima suured ehitised. Kreeka kasutas oma raha väga ebaotstarbekalt. Kreekast sai järsku riik, kes toetas väga Euroopa liitu. Kreeka kirjutas 1992 alla Maastrichti leppele, millele oli enamus Euroopat vastu, kuna see oli revolutsiooniline lepe. Kreeka oleks teinud, mida iganes, et saada ühisraha, Ateena oli sellest väga kaugel. 1996aastal toimunud kohtumisel nõudis ka Kreeka enda tähe märke ühisele rahale, kuigi nad ei olnud eurotsooni liikmedki. Saksamaa rahandusminister T.Waigel ütles, et Kreeka ei saa ka kunagi eurotsooni liikmeks, mis tegi Kreeka juhid kurjaks. Tippkohtumisel saavutas Kreeka jälle võidu tänu Prantsusmaale ja Kreeka tähemärgid trükitaksegi ühisrahale. 25.03.1998 näidatakse sajandi fotot eurodest, mille peale on ka trükitud Kreeka tähemärgid kuigi Kreeka polnud eurotsooni liige

Ühiskond → Ühiskond
2 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun