Taasiseseisvumine
Arnold Rüütel (Ülemnõukogu esimees) kutsuti Moskvasse aru andma, sest NSV
konstitutsioon ütleb, et NSV seadused on kõige tugevamad.
Kujuneb esimene partei ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (Lagle Parek,
Tunne Kelam).
NL keskvõim tahab luua uue liidulepingu.
1989 kuulutati Eesti keel riigikeeleks, mis juhtus esimest korda. Ülemnõukogu
kuulutas seda.
Pika Hermanni torni tõmmati esimest korda ka sinimustvalge lipp 24. veebruraril -
aga rahvuslipuna, mitte riigilipuna.
1989nda aasta märksõna Eesti Kodanike Komiteede liikumine (Tunne Kelam,
Lagle Parek)
Tuleb III oluline liikumine (Rahvarinne, Interrinne) Kodanike Komiteede liikumine
eesmärgiks kohtadel eesti kodanike loendamine; Tallinnas mood. Eesti Kodanike
Peakomitee.
Tähtsus: rahvuslik liikumine lõhenes Rahvarinne vs Kodanike Komiteede liikumine
(nagu I vabariigi ajalgi - radikaalid ja mõõdukad, kuid ka siin samamoodi, ainult et
teise nimega)