Vastupanukatsed, nagu tööliste ülestõus Ida-Berliinis 17. juunil 1953[8], suruti maha. Paljud SDV kodanikud põgenesid läände. Seepärast otsustas SDV valitsus ehitada läbi Berliini müüri. Müüri ehitamist alustati 13. augustil 1961. Saksamaa Liitvabariigi esimene kantsler Konrad Adenauer püüdis riiki Lääne-Euroopasse integreerida, arendades laialdast koostööd teiste maadega. 1950 jõustus Marshalli plaani. Kui 1969aastal valiti liidukantsleriks Willy Brandt, algas Ida ja Lääne lähenemine, mis viis SDV diplomaatilise tunnustamiseni Lääne-Saksamaa poolt. Saksamaa taasühinemise tegid võimalikuks NSV Liidus maad võtnud perestroika ja glasnost. 9. novembril 1989 langes Berliini müür. Kolm nädalat hiljem esitas SFV liidukantsler Helmut Kohl kümnest punktist koosneva programmi Saksamaa ühendamiseks. 3
N iisu gu sed olid am eerika “põrguinglid” ja inglise tsiklijõugud. Saksamaal nimetati neid rocker’iteks. Need olid enamuses väikese hariduse ja piiratud silmaringiga töölisnoored. Hipide liikumisega peaaegu üheaegselt kerkis esile mõiste underground (maa-alune). Nii hakkasid end nimetama need ameerika rockansamblid, kes taotlesid lööklauludest ja kommetsrockist erinevaid suundi. Sel perioodil said alguse rock- festivalid. Seni on suurem W ood stock ’is 1969aastal peetud festival, kus mängis 32 ansamblit ja solisti ja publikuks oli 400 000 kuulajat. P sühhedeelikute acid ro ck’i tippgrupiks sai 19 65 aastal S an F ranciscos asutatud “Jefferson Airplane” (laul “White Rabbit”). S kandaalset kuuslust taotlev ansam bel “The Doors” (laul “Light My Fire”) sai noorte rock’ifanaatikute, nn. teenybopper’ite lemmikuks. Selles ansamblis tegutses Jim Morrison (1943- 1971)