Zetterberg, lk 555-571 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)
Kirikuhooned riigistati,
aga kogudused said need oma kasutusse. 1945. aasta sügisel valiti
konsistoorium ja piiskopi asetäitja, kes aga 1949. aastal välja saadeti. Samal
aastal kogunenud kirikukogu valis kirikule uue juhi, Jaan Kiivit seeniori, kelle
tiitliks sai peapiiskop. Temast kujunes kirikule ligi paariks aastakümneks
võimekas esikarjane, kelle ajal luteri kirik posit- sioneerus nõukogude
ühiskonda.
194S. aastal julgeolekuorganite agendiks värvatud Kiiviti juhtimisel
suutis kirik luua rahvusvahelisi kontakte, kui peapiiskop 1955. aastal pääses
esimest korda välismaale (Soome ja Inglismaale) ning 1960. aastate alguses
sai Eesti Evangeelsest Luterlikust Kirikust Kirikute Maailmanõukogu ning
Luterliku Maailmaliidu liige. Nõukogude Liidu ususeadused jõustusid ka
Nõukogude Eestis ja kirikuelu jälgis Ministrite Nõukogu juures asuv
usuasjade volinik
annaabi.ee 
