AJALOO KONSPEKT
Füüsilisele represseerimisele lisandus ühiskonnas ka
vaimne vägivald.
Nõukogude vägivallapoliitika peamisteks ohvriteks olid:
· Saksa sõjaväes või Omakaitses teeninud mehed ja sakslastega koostööd teinud poliitikud
· Rahvuslikult meelestatud inimesed
· Metsavennad ja nende sugulased/kaasaaitajad
· Rikkamad talunikud ja nende perekonnaliikmed
Repressioonide ohvriks Eestis langes aastatel 19441954 ligikaudu 30 tuhat inimest, kes saadeti vangi ja sunnitöölaagritesse
või asumisele peamisele NSVL, põhja ja idapiirkondadesse.
Suurimaks vägivallaaktiks neil aastatel oli 1949 aasta märtsiküüditamine, mille käigus viidi Siberisse ~21 tuhat
küüditatut alates imikutest, kuni raukadeni.
2. Relvastatud vastupanuliikumine:
Nõukogude korra taastamine 1944 ei meeldinud enamikule eestlastele. Seetõttu leidus küllaltki palju neid, kes läksid Nõukogude
annaabi.ee 
