Soome Vabariik 1917-2000 1809 sai Soomest Vene Keisririigi autonoomne osa 1906 andis Vene valitsus loa ühekojalise Eduskunna valimisteks 6 detsember 1917 kuulutati välja iseseisev Soome Vabariik 1919-1932 kuluseadus Talvesõda 1939-1940 1941-1944 jätkusõda Algul määrati reparatsioone 300milj dollarit (6aasta), hiljem alandati 226,5milj ning pikendati tagasimakse perioodi 8 aastani 1952. sai makstud 1946. presidentiks saab Juha Kusti Paasikivi 1947. sõlmitakse Pariisi rahuleping NSV ja Soome vahel 1948 Sõpruse, koostöö ja vastastikkuse abistamise leping NSV-liiduga 1952 Helsinki olümpiamängud 1955 Soome võetakse vastu ÜRO-sse (sellega seoses Parkala antakse Soomele tagasi ning Soome liitub Põhjamaade Nõukoguga.) 1956 Soome presidendiks saab Urho Kaleva Kekkonen 1961 Kekkoneni visiit Suurbritanniasse, Kanadasse ning USA-ss, noodikriis 1964 11-14. märts külastas ta Eestit. 1965 avati regulaarne laevaliin Tallinna ja Helsinki vahel Soom...
Looming 19401945 Loomingu tutvustuseks Vanim praegu ilmuv ajakiri Friedebert Tuglas 1923 Almanahh Uudiskirjanduse avaldamine Teemad 19401941 Sotsialistlik realism Kommunismi ülistamine Hispaania kodusõda Autoreid 19401941 Jakobson Metsanurk Kangro Linde Ilf ja Petrov Luts Vihalemm Teemad 19411945 Sõda Natside porritrampimine Võidu ülistamine Autoreid 19411945 Ristikivi Schmuul Vibo Atson Pinna Töölaul K. Merilaas Astub julgelt töölisvägi stalinliku lipu all. Pole tõkkeks mingi mägi, sügavus, ei kaugus tal. Allikad Ajakiri "Looming" 1940
Jaan Kross Jaan Krossi elulugu Jaan Kross sündis 19. veebruaril 1920. aastal Tallinnas masinatehase meistri pojana. 19281938 õppis J. Westholmi gümnaasiumis, 19381944 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Stuudiumi ajal, aastatel 19401941 oli Kross Noorte Hääle kaastööline. 1941.1943. aastatel töötas Tallinna Linnapanga sekretärina. 1943. aastal võeti Kross Saksa sõjaväeringkondade peastaapi tõlgiks, Saksa okupatsiooni lõpukuud viibis Kross vangistuses. Jaan Krossi elulugu 19441946 töötas tulevane kirjanik TRÜs õppejõuna riigi ja rahvusvahelise õiguse kateedris. 1946. aastal Kross arreteeriti, Tallinna keskvanglast viis tee vangilaagrisse Komi
5. detsembril 1941. a allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile, mis juhtis Alfred Rosenberg. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik nimetati ümber Eesti kindralkomissariaadiks. Saksa okupatsioonivõimu kõrvale sai abistavaks institutsiooniks Eesti Omavalitsus, mille eesotsas oli Hjalmar Mäe. Püüti taotleda autonoomiat, kuid toimusid arvukad tõrked ja omavalitsus oli sakslastele ennem käepikenduseks. Nõukogude okupatsioon (19401941) Saksa okupatsioon (19411944) RIIGIKORD RIIGIKORD riigikord muudeti ilma verevalamiseta muutus verevalamiseta eestlaste jaoks; `rahuldades Eesti rahva palve"; vaadati kui vabastajaid; Sissetungijatele vaadati kui okupantidele Eesti kindralkomissariaat; (tänaval seisis eesti rahvas ja nuttis); Riigi nimeks sai Eesti Nõukogude
vastupanu, kuid saadeti sellele vaatamata Siberi vangilaagritesse. Metsavendluse allakäigule aitas oluliselt kaasa ka märtsiküüditamine, mille tõttu kaotasid paljud metsades varjavad mehed senise koduse toetuse. 3. Sundindustrialiseerimine Mariia Kurisoo ajaloo konspekt Senine, eraomandil ja eraalgatusel põhinev majandusmudel hävitati Eesti suures osas juba esimese nõukogude okupatsiooniga 19401941 ja järgnevate sõjaaastatega. 1944 aastast tasakaalustati Eestis nõukogude majanduspoliitika ellurakendamist, mille üheks alusalaks oli ka käsu ja plaanimajandusel põhinev sundindustrialiseerimine. 4. Kolhooside loomine Eestis: Mõiste: kolhoos põllumajanduslik ühismajanduslik ühismajand, mille varad ( põllutöömasinad, loomad) on kolhoosi liikmete ühisomand. Mõiste: sovhoos riiklik põllumajanduslik ühismajand, mille varad kuuluvad riigile